Ühispank pehmendas investeerimislaenu tingimusi

Kristiina Kruus 02. juuli 2001, 00:00

Seni on Eesti Ühispanga (EÜP) poolt ühistutele antud laene kõige rohkem kasutatud just kortermajade küttesüsteemide renoveerimiseks ning katuste remondiks.

Ühistute huvi on laenuvõtmise vastu siiski suhteliselt väike, peamine takistus on laenule tagatiste leidmine. Alates kevadest aktsepteerib Ühispank tagatisena lisaks kinnisvarale ka korteriomanike käendusi. Käenduslepingute vormistamine on lihtsam kui vara pantimine ning korteriomanikul säilib võimalus oma korteriga tagada isiklikke kohustusi. EÜP pikendas ka laenu tähtaega kuni kümne aastani.

Laenu taotlemise tingimused ei tohiks ühistule käia üle jõu. Peamine eeldus on, et ühistul ei ole võlgnevusi kommunaalmaksete osas. Ka peab ühistu suutma ise finantseerida minimaalselt 25% projekti maksumusest. Renoveerimisprojekt peab aga olema põhjalikult läbi kaalutud.

Ühistu peaks kaardistama kõik maja korrasolekuks vajalikud tööd ning määrama tööde prioriteedi. See on vajalik selleks, et kõige hädavajalikumad tööd saaksid kindlasti tehtud ning oleks võimalik prognoosida ka tulevaste aastate rahavajadust. Samuti tuleb ette valmistada tööprojekt ning hoolitseda, et töid teostataks võimalikult soodsalt, kuid samas kvaliteetselt. Laenu abil on võimalik projekt kiiremini ellu viia ning ei pea ootama, kuni remondifondi raha koguneb. Maja renoveerimine aga tõstab kinnisvara hinda ja parandab elanike elutingimusi.

Laenu tagastamine pangale toimub igakuiste ühesuuruste maksetena, mis sisaldavad nii intressi kui laenu põhiosa.

Kui pank kiidab laenuprojekti finantseerimise heaks, tuleb ühistul sõlmida pangaga laenuleping. Lisaks sellele tuleb vormistada laenu tagatised ? käenduslepingud vormistatakse pangas lihtkirjaliku lepinguna, kuid vara pantimine toimub alati notariaalse lepinguga. Laenu kestel peab laenutaotleja arveldama Eesti Ühispangas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing