SAPARD näitab usaldust

Uudis SAPARDi toetuste avamise kohta tähistab olulist edasiminekut Eesti-Euroopa Liidu (EL) suhete arengus.

Pärast 16. juunil Euroopa komisjonilt saadud heakskiitu võttis Eesti täielikult üle SAPARDi programmi juhtimise. See on esimene kord, kui ühenduse välisabi täielikult kandidaatriigile üle antakse. Niisugune otsus on komisjoni usaldusavaldus Eesti riigi suutlikkuse vastu programmi juhtida.

SAPARD näeb ette igal aastal 12 miljoni euro (190 miljonit Eesti krooni) eraldamise ajavahemikul 2000?2006, ulatudes ühtekokku 80 miljoni euroni (ligikaudu 1,33 miljardi Eesti kroonini).

Programmi kaks peamist eesmärki on edendada ELi seadusandluse (acquis) rakendamist eelkõige toiduhügieeni vallas ja edendada Eesti maapiirkondade arengut laiemalt. Lisaks võimaldavad SAPARDi investeeringud parandada Eesti põllumajandustoodangu kvaliteeti ja töö efektiivsust nii Eesti tarbijate kui ka põllumajandussektori hüvanguks. Selles kontekstis on oluline rõhutada, et programm kajastab prioriteete, mille on kehtestanud Eesti riik. EL on kindlaks määranud SAPARDi programmi raamistiku. Selle konkreetne iseloom sõltub aga iga riigi olukorrast ja vajadustest.

Uudis SAPARDi programmi käivitumise kohta võeti Eestis vastu erinevate tunnetega, rõõmuavaldustest kriitikani. Mõned leiavad, et raha tuli liiga hilja. Teised, et seda pole piisavalt. Kritiseeritakse kehtestatud tingimusi ja nende taga peituvaid kavatsusi.

SAPARDi käivitamiseks tuli astuda kolm sammu: 1) Euroopa komisjon kinnitas 2000. a novembrist Eesti maaelu arengukava. See oli Eesti põllumajanduse arenguvõimaluste esimene põhjalik analüüs; 2) käesoleva aasta jaanuaris sõlmiti mitmeaastane finantseerimiskokkulepe, mis sätestab SAPARDi rakendamise eeskirjad; 3) pärast SAPARDi programmi juhtorgani PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet Tartus) põhjalikku kontrolli leidis Euroopa komisjon, et kõik eeltingimused on täidetud.

Kuna Eestil pole senini olnud täielikku vastutust ELi abiraha juhtimisel ja komisjoni eelnevad kogemused Eestiga olid selles valdkonnas minimaalsed, on üsna loomulik, et SAPARDi rakendamise ajakava tuli kohandada. Me lihtsalt pidime veenduma, et programmi on võimalik ellu viia kooskõlas vastavate administratiiv- ja finantsstandarditega. See on nii kõigi riiklike kulutuste puhul.

Minu arvates on SAPARDi ettevalmistusprotsess olnud kasulik õppetund mõlemale poolele ja pean seda saavutuseks, et Eesti on teine riik, kus tänavu programm käivitus. Ühinen Euroopa komisjoni põllumajandus-, maapiirkondade arendus- ja kalanduspoliitika voliniku Franz Fischeri õnnitlustega selle saavutuse üle. Eesti edu ilmestab asjaolu, et Euroopa komisjon korraldab Tartus juuli lõpus rahvusvahelise konverentsi, kuhu kogunevad kandidaatriikide esindajad, et õppida Eesti kogemustest ja jagada riigi edusamme programmi käivitamisel. SAPARDi raha ei ole minu arvates piisk meres, nagu mõned arvavad, vaid märkimisväärne finantssüst põllumajandusse. See raha aitab põllumajandussektoril tagada vastavuse ELi hügieeni, veterinaar-, sanitaar-, toidukvaliteedi, loomade heaolu ja keskkonnakaitse standarditega. See aitab kaasa konkurentsivõimelisemate põllumajandusettevõtete arengule ja toiduainetööstuse restruktureerimisele. Programm toetab ka mitmekülgse majandustegevuse, sh maaturismi arendamist ning käsitöö ja väikeettevõtetes toiduainete töötlemise edendamist. Eesti maapiirkondade infrastruktuuri toetatakse näiteks taludele juurdepääsuteede parandamise või elektri- ja veevarustussüsteemidesse tehtavate investeeringutega.

SAPARDi taotluste läbivaatamise protsess on õiglane ja erapooletu. SAPARD ei tee taotlejate vahel vahet näiteks nende regionaalse päritolu või äriettevõtte suuruse alusel. Talupidajad peavad järgima Eesti siseriiklikke seadusi maksukohustuse, keskkonnakaitse, tootmishügieeni ja loomapidamise tingimuste osas. Lisaks tõendama oma põllumajandusalast kogemust ja näitama, et nende äri- või investeerimisprojekt on teostatav, püsiv ja realistlik.

SAPARD ei ole lõpp, vaid algus. See aitab Eestit ette valmistada märkimisväärse raha juhtimiseks juhul, kui Eesti otsustab ELiga liituda. See näitab, et EL peab tähtsaks elujõulist põllumajandussektorit ning Euroopa maapiirkondade tasakaalustatud ja püsivat sotsiaal-majanduslikku arengut.

Autor: John Kjaer