Kasv on aeglustumas

Eesti esimese kvartali 5,8% majanduskasv võib maailmamajanduse üldise jahenemise taustal paista küllalt tugev. Eesti majandus pole aga jäänud väliskeskkonna jahenemisest mõjutamata. Netoeksport on võrreldes eelmise aastaga halvenenud, väliskaubanduse reaalkasvud on kahanenud ligi poole võrra võrreldes eelmiste kvartalitega.

Enamik sisenõudluse kasvust tulenes I kv varude akumuleerumisest. Varud on kuhjunud, kuna tootmine on osutunud võrreldes tegeliku nõudlusega liiga suureks. On risk, et järgmistes kvartalites toimub varude korrektsioon ja tootmine kahaneb. Kinnitust leiab sellele väitele värsketest väliskaubanduse andmetest. Maikuus kasvas import vaid 1,7%, sest vähenenud oli vajadus kaupu töötlemiseks ning tarbimiseks sisse vedada.

Kui vaadata majanduse pakkumise poolt, võib näha, et töötlevas tööstuses oli esimeses kvartalis küll kiire, kuid märksa tagasihoidlikum kasv kui möödunud aastal. Töötleva tööstuse kasvu vedasid esimeses kvartalis peamiselt kergetööstuse ja toiduainetööstuse ettevõtted. Kasv pidurdus puidutööstuses ning masina- ja aparaaditööstuses. Viimase edu ja ebaedu käib suuresti ühes sammus arengutega maailma elektroonikatööstuses.

Vaatamata Eesti tähtsamate kaubanduspartnerite majanduskasvu alanemisele suurenesid ekspordimahud tänavu esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodi tasemelt jõudsalt (36%), samas on vähenenud allhanketööde maht.

Tööjõuturul oli I kv märgata stabiliseerumist. Hõivatute arv on jäänud umbes samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Töötute arv on vähenenud ligikaudu 5000 võrra. Töötuse määr oli I kv 14,2%, mis on vähem kui samal ajal eelmisel aastal.

Keskmiste palkade kasv oli viimase paari aasta kõrgeim (13,3%). Osaliselt on selle taga miinimumpalga tõus ja töötajatele makstud preemiad. Samuti mõjutas palgakasvu tarbijahindade (THI) tõus, palga reaalkasv oli 7%.

Tootlikkuse reaalkasv aga jäi erinevalt eelmisest aastast alla palkade reaalkasvule. See annab tunnistust ettevõtete konkurentsivõime alanemisest. Siiski ei ole mõju väga oluline, kuna palgad kasvasid tootlikkusega võrreldes üldiselt rohkem väliskonkurentsile vähe avatud tegevusaladel, avatud sektoris oli palkade ja tootlikkuse kasv pea võrdne. 2001. aasta I kv hinnatõus (THI kasv 5,9%) kujunes oodatust mõnevõrra kõrgemaks.

Suurt mõju on avaldanud administratiivselt reguleeritavate hindade tõus. Vabalt kujunevate hindade osas oli toiduainete hinnatõus mõnevõrra ootamatu (7,2%). Hinnasurved püsivad järgnevates kvartalites jätkuvalt nii administratiivselt reguleeritavate (tubakaaktsiis, kommunaalteenused) kui ka vabalt kujunevate hindade (nt liha- ja piimatooted) osas. THI kasvu aeglustumist on oodata aasta lõpupoole.

Riigi rahanduse hetkeolukord on hea. Valitsussektori aastaplaanist kulutati I kv 22,9%. 2001. aasta esimese kolme kuuga ulatus valitsussektori ülejääk 0,2% prognoositavast SKPst. Valitsussektori kulutused ulatusid I kv 7,40 mld kroonini. I kv laekus valitsussektorile tulusid 7,46 mld krooni, mis moodustab 22,5% aasta tulude mahust. Eriti hästi laekus sotsiaalmaksu, võrreldes eelmise aastaga kasvas laekumine 15,5%. Aktsiise laekus oodatust vähem, vaid 14,3% eelarves planeeritust.

Lähituleviku arenguid iseloomustab maailma majanduskliima jahenemisest tulenev Eesti majanduskasvu aeglustumine. Majanduskasvu aeglustumine kajastub ka majandusaktiivsuse indeksis. Kui eelnevatel kuudel oli indeks stabiilselt 5% tasemel, siis mais langes 0,5%ni. Kasvutempo aeglustumise peamiseks põhjuseks on märgatavalt väiksem impordi kasv ? kui aprillis kasvas import statistikaameti andmetel 24%, siis maikuus ainult 1,7%.

Kuna Eesti on maailmamajanduse osa, siis ei jäta seal toimuv meidki mõjutamata. Eesti majanduse kasv on aeglustumas, seetõttu vaatame ka meie oma prognoosi üle ning korrigeerime allapoole. Majanduse jahenemine mõjutab riigi tulusid ning seetõttu on otstarbekas jätkata senise konservatiivse eelarvepoliitikaga.