Krediidikindlustus aitab suurendada eksporti

Eesti ettevõtetel oli aastavahetuse seisuga üleval laekumata arveid ligikaudu 30 miljardi krooni väärtuses. Tänaseks peaks need summad laekunud olema. Võib-olla ei ole ka, sest majanduslikud raskused tabavad Eesti ettevõtjate kliente, aga krediitmüügi laekumiste kindlustamine on Eestis üsna lapsekingades.

Keskmiselt ootavad Eesti firmad oma raha 22 päeva, aga neljandikul firmadest võtab müügilaekumiste kättesaamine üle 41 päeva. Sellise järelmaksu ehk krediidi andmise eest ettevõtja reeglina mingit intressi ei teeni, küll aga võtab riski, et ostja enne tasuma hakkamist meelt muudab või maksejõuetuks muutub.

Teatud lahenduse pakub faktooring, aga ainult nn regressiõiguseta faktooring. Regressiõigusega faktooringu puhul on ettevõtja kohustatud faktooringfirmalt arve tagasi ostma, juhul kui ostja pankrotistub või pikaajalisse raskusse satub. Faktooring on siiski eelkõige arvete haldamise ja käibekapitali finantseerimise toode, mida on võimalik täiendada veel krediidiriski kindlustusega. Kokkuvõttes teeb see aga transaktsioonid üsna kalliks.

Mujal maailmas on krediitmüügi kindlustus täiesti omaette kindlustusharu. Eestis on krediidikindlustuse litsentsi saanud Sampo Kindlustus ja Nordika Kindlustus, aga toodet pakkuma ei ole hakanud kumbki. Ka ei ole välismaised suured tegijad nagu Gerling, Hermes, NCM või Cofase oma filiaale Eestisse veel rajanud, ilmselt Eesti turu ja võimalike preemiate väiksuse tõttu.

Samas on Eesti ettevõtjad järjest enam sunnitud pakkuma järelmaksu võimalust ja seda eriti konkurentsitihedatel välisturgudel. Kui Eestis asuvalt ostjalt hea või kurjaga tasumata arvete sissenõudmine on ettevõtjale veel kuidagi korraldatav, siis välisostjate puhul läheb asi juba üsna raskeks. Välisostjate puhul lisanduvad tavalistele ostja-ettevõttest tulenevatele makseriskidele veel mitmesugused poliitilised ohud nagu valuutaülekannete piirangud, valuuta devalveerimine, poliitiline ebastabiilsus vms. Isegi üleujutuste, maavärinate jms ohud pole tänapäeva maailmas mingi haruldus.

Krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutus KredEx on praegu ainus spetsialiseerunud ekspordikindlustuse allikas Eesti eksportijatele. Esimeste tegevuskuude jooksul on KredEx väljastanud garantii ekspordikrediidi limiitidele ca 33 miljoni krooni ulatuses. Tegu on ettevõtjate tegelike vajadustega võrreldes siiski veel väga tagasihoidliku summaga.

Õpetlik on vaadata Sloveenia kogemusi, kus Sloveenia Ekspordikindlustuse ja Finantseerimise AS (SEC) riigi algatusel juba 1992. aastal ellu kutsuti. Esimesed kaks-kolm aastat läksid tootearendusele ja sisseelamisele, aga sellest peale on firma väga jõudsalt kasvanud. Viimastel aastatel kasvatab SEC mahtusid igal aastal 150 protsenti. 2000. aastal kindlustas SEC eksporditehinguid 18,6 miljardi Eesti krooni väärtuses ja sai sellelt preemiatulu 87,4 miljonit krooni.

12,6 protsenti Sloveenia koguekspordist on SECi poolt kindlustatud. See on üks põhjus, miks Eestiga enam-vähem samal ajal iseseisvunud ja rahvaarvult vaid 500 tuhande võrra suurem riik suudab meist 2,3 korda rohkem eksportida. Just Eesti nõrka ekspordivõimet ja riigi vähest tähelepanu selle parandamisele heideti meile ette Rahvusvahelise Valuutafondi juunis avaldatud memorandumis. Ekspordivõime tõus tooks kaasa kaubandusbilansi paranemise, inimeste sissetulekute kasvu, looks uusi töökohti ja säilitaks olemasolevaid.

SEC on eraõiguslik kindlustusselts, mille aktsiatest ligi 90 protsenti kuulub riigile. SEC pakub eksportijale kahte sorti kindlustust: enda nimel kindlustab firma müügitehinguid Euroopa Liidu ja veel mõnedele arenenud maadele, Sloveenia riigi nimel aga pakutakse katet ekspordile suurema riskiga maadesse ja pikaajalistele tehingutele (üle 2 aasta). Tuleb muidugi kohe märkida, et aastal 2000 olid 97 protsenti kindlustatud tehingutest lühiajalised ja suunatud peamiselt euroliidu maadesse.

Eesti ettevõtja võiks sarnaselt sloveenlastele hakata oma müügitehinguid kindlustama. See aitab ettevõtjal öösiti rahulikult magada.