Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uue seadusega kahjuraha kohe kätte

Marek Vainola 20. juuli 2001, 00:00

30. aprillil 2001 kuulutati presidendi otsusega välja kauaoodatud liikluskindlustuse seaduse uus versioon.

Võrreldes eelmise seadusega, mis oli vastu võetud 1996. aasta lõpus ja mida aeg-ajalt täiendati, on uus seadus kindlustusvõtja jaoks tunduvalt kliendisõbralikum.

Muutusi ja täiendusi on uues seaduses hulgaliselt, üheks olulisemaks neist on ilmselt see, et uues seaduses on muudetud ja lahti mõtestatud varem erinevalt mõistetavad terminid, mis sätestasid kindlustuse kehivuse territooriumi ja hüvitamise korda kindlustusjuhtumi korral.

Kui varem hüvitati kahjud, mis olid tekkinud teedel, siis võis juhtuda, et kindlustusseltsil ei olnud võimalus hüvitada kahjusid, mis olid tekitatud näiteks tanklates, hoovides ning kohtades, kus ei toimunud avatud liiklust. Uue seaduse kohaselt loetakse teeliikluseks Eesti territooriumi, v.a mõned kohad, näiteks hoone sees ja sõidukis.

Samuti on uue seaduse üheks meeldivamaks muutuseks kannatanule kahju hüvitamise tähtaeg. Varem oli kindlustusseltsil kohustus hüvitada tekitatud kahjud kolme kuu jooksul pärast kannatanu poolt taotluse esitamist. Uue seadusega tuleb kahju hüvitada kohe, kuid mitte hiljem kui kolmekümne päeva jooksul pärast nõude esitamist.

Muudatusi on toimunud ka selles valdkonnas, mis puudutab võimalikke probleeme välisriigis registreeritud sõidukite kindlustamisega ja liikluskahjude hüvitamisega.

Kuna Eesti Vabariigis on liikluskindlustus kohustuslik, tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida iga vähemalt kaherattalise teel liiklemiseks lubatud ja 15 kilomeetrit tunnis ületava mootorsõiduki suhtes. Sõidukiga välisriigist saabudes on sõidukijuhil võimalus kasutada liiklemiseks kahte erinevat liiki kindlustuslepinguid. Esimene võimalus on sõlmida riigis, kus sõiduk arvel on, roheline kaart, mis kehtib kõigis rohelise kaardiga liitunud riikides. Teiseks ja veidi mugavamaks mooduseks on sõlmida riiki sisenemisel piiripunktis piirikindlustusleping. Kui neid kahte kindlustuslepingut võrrelda, siis eelistatumaks võib pidada piirikindlustust just seetõttu, et selle lepingu kindlustusandjaks on Eesti Liikluskindlustuse Fond, mille kohustuseks on tekkivate liikluskahjude korral kahjude hüvitamine, mille menetlusega võivad osalejad algusest kuni lõpuni kursis olla. Puuduseks võib lugeda seda, et see on kehtiv ainult Eestis.

Juhul kui sõiduki kasutamisel leiab aset selline ebameeldiv juhtum nagu liiklusõnnetus, tuleks pärast õnnetust käituda liikluseeskirjas ja liikluskindlustuse seaduses sätestatu kohaselt. Levinumaks veaks on see, et jäetakse liiklusõnnetus kirjalikult vormistamata.

Kirjaliku vormistamise käigus tuleb koostada juhtumi skeem, nimetada kahju tekke põhjused ja tekitaja, kirjutada üles mõlema poole sõiduki ja kindlustuspoliisi andmed ja vormistatu allkirjastada. Juhul kui liiklusõnnetuse tekke põhjused ei ole selged või kui liiklusõnnetuses osalenud juht on alkoholijoobes, peab liiklusõnnetuse vormistama politsei.

Ning ehkki uus liikluskindlustuse seadus on värskelt vastu võetud, esineb juba sealgi mõningaid kitsaskohti, mida arvatavasti peatselt taas muutma hakatakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:44
Otsi:

Ava täpsem otsing