Väikeettevõtlikud väikesaared

Kuigi oma osa kohalike elanike sissetulekusse lisab kalastamine ja töökohad vallamajas, on väikesaarte põhisissetulekuks just turism.

60 elanikuga Ruhnus on kolm atesteeritud majandusettevõtet, mis on kohalike enda algatatud, nii et konkurents on olemas. 318 elanikuga Vormsil on 5 võõrastemaja ja 7 söögikohta, Kihnus tegeleb 600 inimesest umbes 100 otseselt või kaudselt turismiga.

Naissaarele eraettevõtjad puhkekeskusi teinud ei ole, seal on puhkekeskuseks looduspark, mis pakub öömaja, süüa ja giiditeenust. ?Siia küll eraettevõtjatel midagi rajada ei tasu,? arvab Naissaare looduspargi direktor Tiit Koit. ?Jaanuaris käis meil näiteks 100 inimest, see ei too ju midagi sisse. Aga loodusparki tuleb käigus hoida aastaringselt.?

Kihnu, Ruhnu ja Vormsi ettevõtjad ei kurda. Kihnu teabetoas töötav Annely Akkermann arvab, et võõrastemaja või toitlustuskoha pidamine Kihnus tasub ära sedavõrd, et omanik loob töökoha endale ja oma pereliikmetele.? Või nagu ütles üks majutustalupidaja ? vähemalt maja saab korda,? nendib Akkermann.

Valusaima probleemina kurdavad saarte ettevõtjad siiski turismi hooajalisust. Akkermanni sõnul jääb enamik turismiala töötavaid inimesi 1. septembrist kuni 15. maini tööta. Põhilise takistusena aastaringse turismi arendamisel nimetab ta transpordiprobleeme.

Vormsi võttis vastu arengukava, mille kohaselt ei taha saar massiturismi arendada. Vallavanem Ants Varvlane ütleb, et eelistatakse maksujõulist turisti. ?Meie eesmärk on luua tingimused purjekatega tulemiseks ja sõiduvõimalused jalgrattagruppidele. Jõukas suvemajaomanik on kõige meeldivam klient, sest ta on tööandja kohalikule elanikule ja hoolitseb selle eest, et keskkond oleks meeldiv,? räägib Varvlane.

Vormsi mõtles endale välja isegi n-ö slogani, milleks on ?Väikeettevõtlike külaliste Vormsi?.

Plaan tundub töötavat ? üle poole majadest kuuluvad Vormsis, nagu üha rohkem ka teistel väikestel saartel, just nendele samadele jõukatele suvemajaomanikele.

Üheks väikeste saarte põhiprobleemiks on halb ühendus mandriga. Kui suvel käivad laevad veel paar korda nädalas, piirdub talvine transport äärmisel juhul kord nädalas käiva lennukiga. ?Talvel ei saa turismi arendada, sest puudub garantii transpordi suhtes. Ainsad, kes siia talvel tulla julgevad, on mõned külalisjahimehed, kes riskivad sellega, et nad ei saa mandrile tagasi siis, kui planeeritud,? kurdab Vormsi vallavanem.

Ühendus mandriga ei ole ka odav. Näiteks maksab pilet Vormsile täiskasvanule 70 krooni, auto ülevedamise eest tuleb välja käia teist sama palju. Vormsi vallavanema arvates on Saaremaa Laevakompanii kehtestatud piletihinnad põhjendamatult kõrged, aga laevaliine ei ole ka kahjumit teenides käigus hoida mõtet.

Vaatamata ühenduse puudulikkusele on turistide arv saartel järjest tõusuteed näitamas: Ruhnus oli tänavu selle aasta 1. augustiks käinud 1464 turisti, mis on sama palju kui terve eelmise aasta jooksul. Vormsilt käib vallavanema sõnul aasta jooksul läbi paarkümmend tuhat inimest. Kihnu turistide arv on stabiilselt olnud 10 000?15 000 inimest aastas. Ainult Naissaare looduspargi direktor tunnistab, et külastatavus on selle aasta esimesel poolel eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenenud. Koit peab põhjuseks kevadisi halbu ilmu.

Naissaarel, kuhu on sisse kirjutatud kolm inimest, aga tegelikult elab aastaringselt 15, ei ole veel elektrit. Koidu sõnul peab selleks, et Naissaarele elama tulla, rikas olema. ?Tuleb ehitada oma diiselgeneraator.?