Jüri Mõis ajab Ernesto Preatoni asja

?Talle tehakse ikka raskelt liiga,? võtab Jüri Mõis kokku oma suhtumise Pro Kapitali ja selle suurosaniku Ernesto Preatoni ümber viimasel ajal tõusnud süüdistuste kohta. ?Kaitsen Preatonit edasi, sest näen, et kahjustatakse tema firmat ja Eesti arengut,? ütles Mõis vastuseks küsimusele, miks ta Preatoni eest seisab. ?Seda mitte kui Isamaaliidu poliitik, vaid kui majandusringkondade esindaja.?

Mõis on vaid üks paljudest, kes on asunud Pro Kapitali head nime päästma ajal, mil üks ettevõtte juhatuse liige on firmast lahkunud, teine puhkab ja kolmas elab Itaalias. Ta on üks vähestest, kes teeb seda avalikult. Lisaks Mõisale julgevad pea kõigi nähes tulle pista advokaadibüroo Heta esindajad Üllar Talviste ja Andres Aavik, Isamaaliidu toetaja Urmas Arumäe büroo Landwell ja justiitsminister Märt Rask, kes mõistis teravalt hukka läbiotsimise Pro Kapitali juhi Aivar Pihlaku büroos. Samas peidab pea liiva alla rahandusminister Siim Kallas, kes alles kuu aega tagasi pidas pika ettekande Pro Kapitali ja Baltic Investments Ltd itaallastest aktsionäridele. Kallaselt pärineb ka kuulus lause, kus ta ütleb, et tema teeb kõik, et itaallaste investeeringud Eestis ei satuks Itaalia maksuameti vaatevälja. Samuti ei mäleta midagi Preatonist majandusminister Mihkel Pärnoja, kelle eestvõttel sai Preatoni kaks aastat tagasi kiirkorras Eesti kodakondsuse.

Kinnitamata andmetel on Preatoni ühel või teisel moel ?määrinud? kõiki olulisemaid erakondi Eestis. Nende seas ka Jüri Mõisa erakonda Isamaaliitu. ?Ta on suur sponsor,? kirjeldab Mõis Preatoni haaret. ?Ta käib kui hea haldjas ringi.? Mõis lisas, et teoreetiliselt võib olla Preatoni ka Isamaaliitu toetanud, vastuteeneid nõudmata. ?Ta toetab poolrahaliselt, nagu Eestis kombeks,? lisas Mõis, jättes täpsustamata, kuidas siis. Mõis tunnistas, et kui Preatoni oleks erakondi otse rahaliselt toetanud, siis mõistetaks ja toetataks teda praegu palju enam.

Mõis on Preatoni vana sõber. Juba siseministrina käis ta kõnet pidamas Pro Kapitalile kuuluva Kristiine Kaubanduskeskuse avamisel. Samal ajal kaks aastat tagasi aitas ta Preatoni Pangal hankida tegevusluba, sest keskpank ei tahtnud seda esialgu anda, viidates Preatoni halvale mainele Itaalias. Linnapeana üritas Mõis kujundada linna kinnisvaraobjektide erastamisel Preatoni-suguseid suuremaid arendajaid rahuldavat süsteemi.

Niisamuti, laiemalt Eesti huvide eest seismisega põhjendas Mõis linnapeana oma kevadist käiku Londonisse, itaallasest ärimehe Giovanni Sposato jutule. Sposato lubas toona investeerida Eesti Raudteesse vajamineva 1,7 miljardit krooni, aga Mõis temaga pikemalt tegemist ei teinud. Londonis käis Mõis koos Meelis Laoga, keda tuntakse kui endist räketiiri, kes käis Hansapanga asutaja Hannes Tamjärvega koos juudotrennis ja aitas turvata Hansapanga juhte panga loomise algusaastatel, mil ärimeeste mõrvamine oli sage nähtus. Samuti on Lao aidanud tagasi tuua hansapankuritelt varastatud autosid.

Pärast Londonis käiku vihastas Mõis välja erakonnakaaslasest teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni, sest viimane ei saanud aru itaallase kasulikkusest Eesti majandusele. Niisamuti käib Mõis nüüd pinda Tallinna börsi juhile Gert Tiivasele, et too lõpetaks uurimise Pro Kapitali suhtes ja lubaks ettevõtte aktsiaga taas kauplemist alustada. ?Tiivas kuulas mu ära, oli tänulik, aga midagi ikka ei järgnenud,? võttis Mõis Tiivasega kohtumise kokku ja katkestas hetkeks telefonikõne, sest talle helistas peaminister.

Tiivas Mõisaga kohtumist kommenteerida ei taha. Tema sõnul on asi piisavalt tõsine. Kommentaaridest keeldus ka väärtpaberiinspektsiooni juhi kohuseid täitev Ingrid Krieger. Erinevalt börsist, kes kutsus Pro Kapitali asja uurimisega osa töötajaid puhkuselt tagasi, lahkuvad inspektsiooni töötajad järjest puhkusele. Niisamuti pidavat suhtuma maksuamet, kes on nõus asja ?kinni mätsima?, kui vaid maksmata jäänud raha koos intressidega maksuameti kontole laekub. Niisamuti läks Diveci juhtumi puhul, kus amet sai küll kätte palju infot, aga avalikkuse ette jõudsid vaid meediaärimehe Hans H. Luige patud. Nii maksuamet kui inspektsioon alluvad otse rahandusministeeriumile.

Reedel avaldas börsile survet Preatoni ise, kui saatis kirja, milles põhjendab oma tegevust ja kinnitab taas, et pole midagi valesti teinud. Kirja koopia saatis ta ka Jüri Mõisale, kes lubas selle reedel Äripäeva toimetusse tuua, aga Preatoni keelas selle viimasel hetkel ära. Sellele eelnenud Preatoni kirja börs ei arvestanud, sest ootab seletust firma juhilt Aivar Pihlkult, kes naaseb täna USAst.

Mõisa väitel süüdistatakse Pro Kapitali pattudes, mida teevad kõik teised. Tema sõnul on puudusi igas ettevõttes. Näiteks Hansapanga juhile on teada palju rohkem halbu laene kui börsile teatatakse. Samuti ei teata pank börsile kõikidest võetavatest laenudest. ?Loeb see, kas teade on tähtis või vähetähtis,? lisas ta.

Mõisa väitel päris börs kunagi pangalt aru, kes on Hansapanga aktsionäride seas figureeriva ?Merita Panga kliendid? taga. Kui Hansapank esitas Meritale järelpärimise, tuli vastuseks, et mis see teie asi on. Kui pank sellise vastuse börsile edastas, ütles börs, et OK, las olla. ?Sama asi on Preatoniga,? lisas Mõis. Tema sõnul küsib börs nüüd andmeid kõigi Pro Kapitali 800 aktsionäri kohta, selle kohta, kuidas üks või teine on ettevõttega seotud. ?See on kahe kuu töö,? kurtis Mõis.

Mõis näeb, et Pro Kapitali ümber praegu käiva uurimise põhjus on ettevõtte endise finantsjuhi Ilona Saari ja ettevõtte põhiomaniku Ernesto Preatoni omavaheline arveteklaarimine. Mõis võrdleb Saarit Marcel Vichmanniga, kes Hoiupanga omanike tagant 220 miljonit krooni sisse vehkis.

___________________________________________

Preatoni ja teised suuremad arendajad käisid aasta algul linnapeale rääkimas, et ehk saaks objektid kuidagi võrdsetel alustel omavahel kokku leppides ära jaotada, sest ruutmeetri hinnad olid teada ja samuti oli teada ühe või teise firma huvi ühe või teise kinnistu vastu. Preatoni tundis huvi Linnahalli kõrval asuva maa ehk Logi tänava kinnistute suhtes, pakkudes hinnaks 70 mln krooni kehtiva hinnakirja järgi.

Ent poliitikud polnud sellise jagamisega päri ja nõudsid linnavalitsuselt avaliku konkursi korraldamist. Linn kuulutaski kevadel välja konkursi sadama-alal Logi tänava kinnistute müügiks.

Pärast seda ilmusid välja firmad, kes asusid konkursil osalemisest loobumise eest Preatonilt raha välja pressima. Preatoni sellist loobumistasu polnud nõus maksma, vihastas ja loobus üldse konkursil osalemast. Üks selline väljapressija olevat olnud ka Pro Kapitali tollase finantsjuhi Ilona Saari elukaaslane Robert Silajev, kes oli pakkumise tegemiseks 5 miljonit krooni osalustasu sisse maksnud. Oksjoni päeval ühtegi teist pakkujat välja ei ilmunud ja Silajev pidi koos oma partneritega kinnistu ära ostma, laenates selleks tuttavatelt raha kokku.

Silajevil ja partneritel polnud kinnistu arendamiseks ei raha, mõtteid ega soovi. Nad üritasid seda müüa, aga vastupidiselt ootustele keegi ei soovinud osta. Võlausaldajad hakkasid raha tagasi küsima ja Silajevi jaoks muutus oht füüsiliseks. Siis tegi Ilona selle ühe ja õudsa kande, ostes kinnistu Pro Kapitali nimel 68 miljoni krooniga ära.