Pärnu kurikaeltel rasked päevad

Pärnu uus prefekt Peeter Moora on noore mehena (34) hakkamist täis ja soovib suvepealinnas kiiresti korra majja lüüa. Tema varasema piirkonna Põhja-Tallinnaga võrreldes on Pärnus elu ka palju rahulikum. Juba on uus prefekt näidanud oma kõva kätt, mille tulemusel Pärnu politseist on viimase poole aastaga lahkunud üle 20 inimese. ?Korrektsus, professionaalsus, eetilisus,? loetleb Moora omadusi, mis peaks tema alluvatel igal juhul olema. Miilitsaaegse mõttelaadiga enam hakkama ei saa. Enamik on lahkunud pärast vestlust uue prefektiga ise. Ametlikult on lahti lastud vaid kaks politseinikku, mõlemad ametisse sobimatu käitumise pärast. Kuid politseinike purjuspäi autoga sõitmist pole Pärnus viimasel ajal olnud.

Pärnu omapära on, et suvekuudel elanikkond mitmekordistub. See toob tööd juurde ka korravalvureile. Kümme politseikooli kadetti, kes tänavu juurde anti, ei ole piisav, vaja oleks kaks-kolm korda enam abitööjõudu, et igal pool kohal olla. Mooral oleks pakkuda isegi korterit, kuid sobivaid inimesi pole võtta. Palk 4200 kuus miinus maksud ei meelita kõrge moraaliga ja politseitööks sobivaid inimesi.

Sellele vaatamata võib korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelvalve talituse komissar Sander Peremees uhkustada, et kõik sellesuvised suurüritused möödusid intsidentideta. Üks põhjusi peitub selles, et tänavu otsustas talitus muuta rõhuasetust. Kui varem kulus tööst 80 protsenti liikluse järele valvamisele ja vaid 20 protsenti korra kaitsmisele, siis nüüd on need kaks poolt tasakaalus. Mis ei tähenda, et liikluskord hoopis tahaplaanile oleks jäänud, rõhutab Peremees. Mida näitab kas või mitme Tallinna prominendi tabamine roolis alkoholijoobega. ?Meil vahet ei ole, kas kuulus korvpallur või naispoliitik, kõik on seaduse ees võrdsed,? kinnitab ta.

Selle suve kõige kõige kummalisem juhtum oli, kui üks kodanik viskas politseinikku elusa koeraga. Sunseti vahupeo ajal rannas tuli aga korrapidajal vastu võtta üle 50 pahase telefonikõne. Pärast seda, kui politseinikud koos linnavalitsuse esindajaga kohapeal käisid, saadi olukord siiski kontrolli alla.

Varguste arv jäi sel suvel Pärnus eelmisega võrreldes enam-vähem samale tasemele. Varastati nii rannast kui majutuskohtadest. Enamasti on inimesed ka ise süüdi, kurdab Peremees. Milleks näiteks on vaja öösel ujuma minnes jätta rannaliivale kott koos raha, pangakaartide, fotoaparaadi, videokaamera, väärismetallist esemete ja palju muuga, küsib ta. Sel juhul tekib vägisi kahtlus, kas tegu pole hoopis kindlustuspettusega. Vahel kaovad välismaalastel asjad ka kinnistest tubadest, mõnikord leitakse need aga hiljem giidi abiga või iseseisvalt üles.

Pärnu prefektuuri avalike suhete juht Kaja Kukk imestab aga kõige rohkem selle üle, et inimesed hakkasid tormi ja äikese ajal politseisse helistama. ?Nad olid tõsiselt hädas, paludes midagi ette võtta, enne kui maja kokku kukub või midagi veel hullemat juhtub, paraku me loodusjõudude vastu ei saa,? räägib ta.