Advokatuur eitab kokkuleppe sõlmimist justiitsministriga

?Koos minuga osales kohtumisel ka advokatuuri kantsler vandeadvokaat Rein Kiviloo, kes võib seda kinnitada,? sõnas Talviste. ?Advokatuuri juhatuse esimehena ei saanud ma riigi peaprokuröri ja ministriga kokku leppida selles, milleks mul polnud juhatuse volitust.?

Nimelt teatas justiitsministeerium läinud nädalal avalikkusele, justkui oleks advokatuur, riigi peaprokurör ja justiitsminister kokku leppinud selles, et advokaadid taandavad end äriühingute juhatustest.

?Jutt käis vaid äriühingutes advokaatide osalemise reeglistiku võimalikust täpsustamisest, kuid ma ei saa kommenteerida justiitsministri kava pakkuda välja muudatused advokatuuri seaduses, kui ma ei ole nende muudatuste sõnastusega kursis,? ütles Talviste.

?Vastupidi, kohtumisel jõuti järeldusele, et advokatuuri seadus ei vaja muutmist ning et kõnealune seadus on kooskõlas rahvusvaheliste õigusaktidega,? sõnas Eesti advokatuuri juht. ?Aktsiate omamine on põhiseaduslik õigus, mis käib kahtlemata ka advokaatide kohta.?

Justiitsministri nõunik Keit Pentus, kes osales koos ministriga kohtumisel advokatuuri esindajate ja riigi peaprokuröriga, väidab endiselt, et kohtumisel siiski jõuti kokkuleppele.

Pentuse sõnul puudutas kokkulepe seda, et advokatuuri seadus vajab muudatust, mille kohaselt ei tohi advokaadibürooga samal aadressil asuda ükski teine äriühing.

Ministri nõuniku väitel lepiti kokku ka selles, et advokatuuri liikmed peaksid end taandama äriühingute juhatustest. Tõsi, ses osas olevat kokku lepitud, et eraldi seadusemuudatust selle kohta ei tule, vaid et advokatuur sätestab vastava korra oma sisereeglistikuga.

Ka riigiprokuratuuri avalike suhete talituse juhataja kohusetäitja Inga Lill sõnas, et riigi peaprokurör Raivo Sepp oli just samamoodi kohtumisel kokkulepitust aru saanud.

Üllar Talviste kinnitas, et hiljuti maksupolitsei poolt advokaadibüroos Legalia toime pandud läbiotsimine on otsene seaduserikkumine ning et ta väljendas seda seisukohta ka mainitud kohtumisel. Advokatuuri seadus sätestab üheselt, et kui jurist ? antud juhul Legalias töötav Aivar Pihlak ? töötab advokaadibüroos, siis sellega on kaitstud ka talle usaldatud ärisaladused.

?Pealegi, nagu nüüd on selgunud, tegutses Pihlak mitte kui äriühingu juhatuse liige, vaid kui äriühingu poolt volitatud isik, mis on kooskõlas advokaadi kutse-eetikaga,? nentis Talviste.

Advokatuuri juhatuse aseesimees vandeadvokaat Aivar Pilv sõnas, et nagu tema aru on saanud, on riigi prokuratuuri seisukoht üsna kummaline ? advokaadi taskuid ja kotti ei tohi läbi otsida, küll aga advokaadibürood.

?Advokaadibüroo ongi ju advokaadi töökoht, kus mujal saaks ta tema kätte usaldatud dokumente ja oma tööalaseid pabereid hoida,? lausus Pilv.

Vandeadvokaat Andres Hallmägi arvas, et kui tavaliselt armastatakse meil Euroopa poole kiigata, siis võiks ka enne advokatuuri tegevusele piirangute panemist uurida, kuidas kultuurriikides need asjad käivad.

Hallmägi sõnas, et advokatuuri liikmete kuulumine eri äriühingute juhatusse on praegu Eestis üsna levinud. ?Ilmselt on põhjus selles, et advokaati peetakse suhteliselt usaldusväärseks. Ju loodetakse, et juhatusse kuuluv advokaat hoiab asjadel silma peal ega lase neil isevoolu teed minna.?

Rootsi advokatuuri liige Peeter Aspe, kes on tähelepanelikult jälginud Eestis toimuvat, pidas advokaadibüroo läbiotsimist õigusskandaaliks: ?Eesti õigussüsteem on praegu pandud proovile, näis, kuidas see olukord lahendatakse. Klient peab alati teadma, et advokaadile usaldatud konfidentsiaalne info jääb advokaadibüroo seinte vahele.?

Advokaat Aspe sõnas, et kui Rootsis tekib politseil või prokuratuuril vajadus teatud dokumentide võetusele advokaadibüroost, siis otsustab asja kohus. Positiivse otsuse langetamise üks eeldusi on aga selles, et tegemist peab olema väga tõsise kuriteoga, mis eeldab minimaalselt kaheaastase vanglakaristuse määramist.

Samas on mitmeid riigikohtu lahendeid selle kohta, kus politsei ja prokuratuuri taotlus läbiotsimise korraldamiseks on tagasi lükatud. Peeter Aspe meenutas üht kohtulahendit, kus halduskohus lükkas tagasi taotluse teha dokumentide võetus advokaadi juures, kellelt taheti teada saada läbi pankade liikunud suure rahasumma saatjat ja saajat.

Mingit vahet advokaadi või advokaadibüroo vahel Rootsis ei tehta, nagu nüüd seda Eestis püütakse teha. Ka ei saa advokaati sundida andma tunnistusi talle usaldatud informatsiooni suhtes või teda üle kuulata.

Rootsi advokaat lisas, et neil pole advokaatide osalemisele ettevõtete juhatustes mingeid piiranguid seatud ning et see on tavaline praktika.

?Advokaate usaldatakse, sest neil on juriidilised oskused ja teadmised. Teatakse ka seda, et advokaat ei tohi anda nõu ebaseaduslikeks tehinguteks,? lausus Aspe. ?Keelu panek advokaatide osalemisele ettevõtete juhatuste töös oleks hullumeelsus.?

___________________________________________

Vaidlusalust advokatuuriseadust saad lugeda www.advokatuur.ee