Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuenduslikud ettevõtjad tagavad tööhõive
Töötus on tõsine probleem ning peaks olema iga valitsuse tähelepanu keskmes, seda eelkõige üleminekuriikides. Töökohtade loomisele suunatud poliitilised algatused peaksid eesmärgiks seadma jätkusuutlikud lahendused, mis loovad baasi ka tööhõive kasvule. Piisavate innovatsioonile suunatud investeeringute tagamine on üks sellistest jätkusuutlikest abinõudest.
Ettevõte võib parandada oma konkurentsivõimet põhiliselt kahel viisil. Tootlikkuse parandamise tulemuseks võib olla kulude kokkuhoid, mis tagab konkurentsivõimelise hinna. Teisest küljest võib toodete täiustamine anda tulemuseks suurema kasumimarginaali ja konkurentsivõimelisema kvaliteedi.
Konkurentsivõimelised ettevõtted loovad uusi töökohti, kuid samal ajal vähem edukates ettevõtetes on protsess vastupidine. Uusi töökohti luuakse peamiselt tehnoloogiliselt pädevates ja uuenduslikes ettevõtetes, sest nemad suudavad turuosa saavutada väiksema konkurentsivõimega ettevõtete turult väljatõrjumisega.
Uuenduslikes ettevõtetes loodud töökohad nõuavad kvalifitseeritumaid töötajaid ning pakuvad kõrgemat tasu. Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate suuremad palgad kajastuvad suuremas tarbimises, mis omakorda loob juurde väiksemaid oskusi nõudvaid töökohti.
Tootlikkuse parandamine uute tehnoloogiate juurutamise teel võib alandada vajadust töökäte järele. Kuid lõpuks on kasulikum nii ettevõttele, tema töötajatele ja majandusele, kui ettevõte jääb püsima ja suudab säilitada vähemalt vajalikud töökohad. Alternatiiviks on uute tehnoloogiate juurutamisest loobumine, mis tähendab ettevõtte eksisteerimise lõppu ning kõikide töökohtade kaotamist.
Nähtust, kus innovatiivsed ettevõtted loovad uusi töökohti, samal ajal kui inimesed kaotavad töö teistes ettevõtetes, mis ei soovi või ei suuda oma tegevusi uuendada, nimetatakse ?loominguliseks hävinguks?. Loomingulise hävingu teeb tänapäeval eriti oluliseks kiirus, millega muutused toimuvad. Mida kiiremad on muutused, seda rängem on mõju. Kiired muutused tingivad näiteks strukturaalse töötuse, millega võitlevad paljud riigid.
Strukturaalse töötuse põhjuseks on samaaegne töötus madalamate oskuste töötajate seas, kelle töökogemus ei vasta aja nõuetele, ning puudus kvalifitseeritud töötajatest uutel tehnoloogiatel põhinevas tööstuses.
Rahvuslikul tasemel on töökohtade loomise teema põhiküsimuseks netoefekt (kas töökohtade arv ning nende poolt loodav väärtus kasvab või kahaneb). Netoefekti mõjutavad põhitegurid on oskuste parandamine, tööturu paindlikkus ja loodavate töökohtade olemus. See, kas tööturud on võimelised kasvavatele ettevõtetele pikas perspektiivis pakkuma piisavalt vajalike oskustega töötajaid, sõltub väga suures osas haridus- ja koolitussüsteemist. Tööturud peavad olema paindlikud, kui nad tahavad kohanduda muutuvate turgude ja majanduslike struktuuridega. Netoefekti üheks tugevamaks mõjuteguriks on töökohtade tasustatavus ? kõrget kvalifikatsiooni nõudvad tööd on kõrgemini tasustatavad, sest nad loovad rohkem uut väärtust.
Töötuse küsimust lahendavad poliitikad peaksid arvestama, et majanduskasvu taganttõukavateks jõududeks on tehnoloogia areng ja globaliseerumine. Nad peaksid samuti arvestama, et loominguline häving on tegelikkus, mitte üks võimalikest valikutest.
Peamised poliitikavaldkonna ülesanded peaksid olema tehnoloogial põhineva kasvu tagamine ning samal ajal ebavõrdse sotsiaalse, regionaalse ja majandusliku arengu negatiivsete mõjude kontrolli all hoidmine. Kiirelt arenevate sektorite arengu takistamine ei ole siin lahendus. See seaks tõsisesse ohtu nende sektorite konkurentsivõime rahvusvahelises plaanis. Arengu takistamise asemel peaks poliitika võimaldama koostöövõrkude loomist ja tehnosiiret kiirelt kasvavate tööstuste ja teenusesektorite ja teiste sektorite vahel.
Kasvu tagamine tähendab innovatsiooni soodustamist ning pidevat äri- ja innovatsioonikeskkonna arendamist nii, et ettevõtted saavad muutuda ja jääda konkurentsivõimelisteks. See tähendab ka seda, et ettevõtteid julgustatakse uuendama ja juurutama uusi tehnoloogiad, organisatsioonilisi struktuure ja äriprotsesse.