Eesti on küps ELi astumiseks 10 aasta pärast

Uuringu koostaja, Soome keskkaubanduskoja osakonnajuhataja Pekka Impiö nimetab Eestit Soome majandusele väga tähtsaks ning rõhutab, et Soome firmad on tõusnud tõsisteks tegijateks Eesti turul, kus nende arvel on välisfirmade investeeringutest 30. Uuringus annavad 75 Soome firmat hinnangu, kui kaugele on Eesti äritegevuse seisukohalt ELi liikmesriigile esitatavate nõudmiste täitmisel jõudnud. Küsitletud ettevõtetest 64 olid tööstusfirmad ning ülejäänud kaubandus- ja teenindusfirmad.

Soome firmade hinnangul on Eesti ärikultuur aeglaselt, kuid kindlalt paranenud. Eesti praegusele ärikeskkonnale antakse kümne palli skaalas hindeks rahuldav 7+. Soomlaste arvates kulub Eestil veel vähemalt kümme aastat, enne kui ta omandab Euroopa Liidule ja Soomele omase ärikultuuri. Kõige selle alusel prognoosib Pekka Impiö, et kuigi EL on valmis uusi liikmeid vastu võtma aastal 2003, pääsevad esimesed kandidaatriigid, sealhulgas Eesti, sinna kõige varem 2005.

Soome firmade tegevust raskendavate asjaoludena mainitakse Eestis kaubandustõkkeid, väljaarendamata infrastruktuuri, ebastabiilset majanduspoliitilist keskkonda ja korruptsiooni. Näiteks nõrka infrastruktuuri nimetab Eestis tegutsevatest Soome firmadest 34 oma suurimaks probleemiks, sealhulgas kaubandusfirmadest tervelt 45. Korruptsiooni nimetas Eestis probleemiks 25 vastanutest, 60 firmadest see ei vaeva.

Eesti saab üldjuhul kiita kaupade kiire liikumise eest üle riigipiiride. Ainult 25 Soome firmadest tunnistas, et toodete tolli- ja piirivalveläbivaatus ja sertifitseerimine tekitab neile Eestis probleeme. Seevastu 60 ettevõtetest oli nende valdkondadega rahul. Eestis tegutsemise raskustena mainitakse veel Eesti turu väiksust, eestlaste nõrka ostujõudu ning kohalikku kõva hinnakonkurentsi.

Enamik küsitluses osalenud Soome firmasid peab Eesti ametiisikute tegevust neutraalseks, osalt heaks. Nende all mõeldakse tolli-, piirivalve-, maksu-, sertifitseerimis-, konkurentsi- ja politseiameti töötajaid.

Soomlaste arvates tuleks Eestil ELi astumiseks valmistumisel pöörata rohkem tähelepanu seaduste väljatöötamisele ja ELi direktiividega ühtlustamisele, rahvusvahelise praktika rakendamisele äritegevuses ning kuritegevuse ja korruptsiooni vähendamisele.

Küsitluses osalenud firmadest 54 oli veendunud, et Eesti osakaal nende äritegevuses lähema viie aasta jooksul suureneb. 63 firmadest loodab suurendada oma eksporti Eestisse, 17 soovib Eestis laiendada alltöövõttu ning ainult 5 soovib Eestis kas rajada tütarfirma või osta mõne kohaliku firma.

Uuringu lõppjäreldustes nimetab autor ülioptimistlikuks firmade arvamust, et Eesti äritegevuskeskkond saavutab Soome taseme kümne aastaga. Võttes aastaseks majanduskasvuks ELil 2,5 ja Eestil 5, peaks Eesti jõudma ELi keskmisele tasemele alles aastal 2044. Kui majanduskasv oleks 7, jõuaks Eesti ELi tasemele aastal 2024.

Eile küsitletud Eestis tegutsevate Soome firmade juhid hindavad siinset ärikeskkonda paremaks, kui selgub Soome keskkaubanduskoja korraldatud uuringust.

Soome kaubanduskontserni KESKO Eesti juhi Timo Hämälä hinnangul on Eesti valmis Euroopa Liitu astuma kindlasti varem kui kümne aasta pärast. ?Kümme aastat on liiga pikk aeg,? ütles Hämälä. Tema sõnul on KESKO huvitatud, et Eesti võimalikult kiiresti liikmestaatuse saavutaks.

Soome firmale Olvi kuuluva Tartu Õlletehase tegevjuht Tarmo Noop ütles, et infrastruktuuri Soome tasemele viimiseks on kümme aastat paras aeg, seevastu Tartu Õlletehase tootmisprotsess vastab juba praegu Euroopa Liidu nõuetele.

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Mart Relve ei ole uuringuga tuttav, ent rõhutas, et statistika pakub mitmeid tõlgendamisvõimalusi. ?Soome kõrget ärikultuuri silmas pidades võib väidet, et Eesti kümne aastaga järele jõuab, ka komplimendina võtta,? märkis Relve.

Riigikantselei eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei sõnul mõjutab ettevõtjate hinnanguid keskkond, milles nad on harjunud tegutsema. ?Korrastatud ühiskonnast pärit ettevõtetele tundub Eesti ärikeskkond tõepoolest pisut harjumatu,? märkis Hololei.

Siinne ärikultuur on loomulikult teistsugune kui Lääne-Euroopas, ent kindlasti on see parem kui nii mõneski lõunapoolses ELi liikmesriigis, ütles Hololei.

Uuringute puhul on tähtis roll ka küsimuse püstitusel. Olles Soome-Eesti ärijuhtide ühenduse juhatuse liikmena mitmete suurte Soome firmade juhtidega vestelnud, nentis Hololei, et tema arvates on naaberriigi ettevõtjad Eestiga rahul.

Mitmed Soome osalusega ettevõtted, nagu AS Uninet, Lehti-Maja Eesti AS, Neste Eesti AS ja Fazer Eesti AS, teatasid, et ei mäleta Soome keskkaubanduskoja uuringu küsimustele vastamist.

Soomest on tulnud kolmandik Eestisse tehtud välisfirmade investeeringutest.

___________________________________________