Esmaspäev 16. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Talveaed eeldab niiskuskindlat ehitist

Tiit Masso 03. september 2001, 00:00

Talveaed ehitatakse päikeseküllane ? suurte akendega, tihti üleni klaasitud seinte ja klaaskatusega. Paratamatult kaasneb sellega suur soojakulu. Ka parim klaassein (kolmekordsest toonklaasist, väärisgaastäitega pakettidest) juhib sooja 4-5 korda enam kui tavaline nüüdisaegne välissein.

Suure klaasipinna tõttu on temperatuur talveaias muutlik. Päikese käes kipub ta üle kuumenema ? selle vältimiseks on vaja tuulutusavasid. Neid peaks olema nii ruumi ülaääres liiga sooja õhu väljalaskmiseks kui ka allservas jahedama õhu sisselaskmiseks. Kuna talvel võib talveaed ülemäära jahtuda, peab ta selleks puhuks olema hästi köetav. Püsivalt vajalikes piirides temperatuuri tagab vaid siseõhu järgi automaatreguleerimisega keskküte.

Milline temperatuur talveaiale sobib, see sõltub kasvatatavatest taimedest. Paljudel juhtudel võib tavaline toatemperatuur taimedele sobimatu olla. Sel juhul peaks talveaed muudest ruumidest vaheseinaga eraldatud olema. Tavaliselt tehakse talveaeda elutubadest eraldav vahesein klaasist.

Ruum, kus on taimed, on alati niiske. Tavalistes keskküttega ruumides on õhk talvel liiga kuiv ? õhuniiskus vaid 30?40. Kuna taimed rikastavad õhku niiskusega, on tänu nendele niiskust kogu majas rohkem ja keskkond tervislikum. Kuid kuna suvel on toaõhk ka ilma taimedeta piisavalt niiske, siis taimede tõttu võib siseõhk liiga niiskeks (üle 85) muutuda. Puust hoonetele ja eeskätt vanematele, milles tarindid ei ole tuulutatavad, võib see kahjulik olla.

Niisiis ei saa talveaeda käsitada tavalise eluruumina. Kui hoonesse kavandatakse talveaed, siis tuleb esmalt mõelda, milliste taimede jaoks on see määratud. Kui keskkond võib seal olla sarnane eluruumide omaga, võib ta paikneda hoone gabariidi sees eluruumidest eraldamata. Kui soovitakse midagi erilist (näiteks sooja ja niisket subtroopikakeskkonda või hoopis jahedat kiviktaimlat), siis peab talveaed olema eluruumidest seinte või klaasinguga eraldatud. Sel juhul on otstarbekas paigutada talveaed omaette ruumi või juurdeehitisse ja piirded ehitada nõnda, et ruumis valitsev kliima hoone tarindeid ei kahjusta. Ohuallikaks on seejuures eeskätt niiskus koos soojusega, mis põhjustab nii terase korrosiooni kui ka puidu mädanemist.

Majaomanikul võib tekkida ahvatlev mõte ehitada talveaed nii, et taimede juured ulatuvad läbi põrandaavade vahetult pinnasesse. See on võimalik, kuid sel juhul töötavad taimed pumbana: juured imevad pinnasest vett, lehed aurustavad selle ruumi ja ruumi õhk on pidevalt väga niiske. Sel juhul peab talveaed olema naaberruumidest hästi eraldatud.

Unustada ei tohi ka juurte mõju tarinditele. Isegi Nõmme liivpinnases kasvavad taimede ja puude narmasjuured läbi paksude paekivivundamentide ning keraamiliste kanalisatsioonitorude. Seda tõkestavad vaid poorideta ehitusmaterjalid, nagu fooliumi- või plastikaadikihid, samuti klaas.

Talveaia viimistluse ja põrandakatete valikul peab arvestama, et talveaias tuleb tegemist teha mulla ja veega. Pinnakatted peavad olema seetõttu niiskust taluvad, vähe määrduvad ja hõlpsasti puhastatavad. Puidu kasutamisega peab olema ettevaatlik, sest puitpindade korrashoid võib kujuneda vaevarikkaks ja nende eluiga lühikeseks. Arvestama peab sedagi, et õhuniiskuse kõrge taseme tõttu kondenseerub veeaur sageli (eriti külma ilmaga, hommikutundidel) klaasidele ja valgub sealt aknalauale või põrandale ? konstruktsioon peab seda taluma. Samuti ei õnnestu kastmisvee mahavalamist alati vältida.

Kuna keskkond talveaias on konstruktsioonidele vähem soodne kui muudes ruumides, siis võib eeldada, et talveaia tarindid püsivad lühemat aega. Kui tavalise maja seinad ja laed peavad vastu sada aastat, siis talveaia tarindite eluiga võib olla vaid 50 aastat. Seda arvestades oleks otstarbekohane ehitada talveaed muust hoonest sõltumatute konstruktsioonidega, mida vajadusel hõlpsasti asendada saaks.

Niisiis on talveaed hoonele lisand, mis nõuab nii lisatööd kui -kulutusi. Neid kompenseerib tekkiva looduskeskkonna psühholoogiline mõju. Tasub siiski kaaluda, mis on õigem: kas ehitada talveaed, kus saab palmi all istuda, või selle asemel suur aken, millest avaneb vaade õues kasvavatele puudele-põõsastele.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing