Jaekaubanduse kasvu taga pole ostujõud

Statistikaameti andmeil suurenes tänavu teises kvartalis kaupade jaemüük võrreldes sama ajavahemikuga mullu püsivhindades 14 protsenti 6,9 miljardi kroonini. Jaekaubanduse käibest 40 andsid toidukauplused, mille müük võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvas viiendiku võrra.

?Üks asi on statistika, teine loogika,? tõdes hulgimüügifirma Kaupmees juht Margus Press. ?Jaekaubanduse pluss 20 protsenti pole millegagi põhjendatud,? lisas ta viidates samalaadsetele väidetele keskmise palga tõusu kohta, kus statistilise näitaja kerkimise taga on pigem firmade suur hirm ümbrikupalga maksmise ees.

Pressi sõnul on kaubandus vahepeal koondunud suurte ettevõtete kätte ning statistika on seetõttu hakanud lähenema reaalsematele kaubandusnäitajatele. ?Varem oli turukaubanduse osakaal 30 või rohkem, kui sealt tuleb tagasi 10?15, tõuseb kohe ka statistikaameti näitaja,? lisas ta.

Ja kui inimeste palk isegi suureneb, siis ei hakka nad Pressi hinnangul rohkem toitu ostma, vaid mõtlevad rohkem pikemaajalistele investeeringutele ning suunavad raha teistesse eluvaldkondadesse, näiteks ostavad auto.

Hulgimüügifirma Kaupmees esimese poolaasta konsolideeritud netokäive oli Pressi sõnul 374 miljonit krooni ning kasum üle viie miljoni krooni. Mullu samal perioodil oli ettevõtte käive küll 30 miljoni krooni võrra suurem, kuid samas tänavu on hakatud tegelema sellega, ?mis on kasulik,? ütles Press. ?Ei näe selles tagasiminekut.?

Teise kvartali statistikaameti jaemüügi näitajat kommenteerides ütles Kesko Eesti juht Timo Hämälä, et see viitab musta turu osakaalu vähenemisele, sest inimesed on hakanud rohkem poest toidukaupu ostma. Hämäläle sekundeeris ka Prisma hüpermarketite juht Liisi Jauho. Tema sõnul võimaldab suurte kaubandusüksuste lisandumine ning nende kaudu toimuva müük haarata rohkem kaubandust mõõdetavatesse piiridesse.

Nii Kesko kui Prisma esindaja ettevõtete majandusnäitajaid ei täpsustanud, märkides vaid, et kõik läheb plaanipäraselt.

Trigon Marketsi peaanalüütiku Toomas Reisenbuki hinnangul viitab teise kvartali jaekaubanduse kasvumäär pigem struktuurimuudatustele kaubanduses. ?Seoses kaubanduspindade väga suure laienemisega viimase 1,5 aasta jooksul on jaekaubandusettevõtted muutunud konkurentsivõimelisemaks võrreldes turgudega,? selgitas Reisenbuk Trigoni hüpoteesi. ?Ilmselt on turukaubanduse osakaal vähenenud, aga inimesed rohkem ei tarbi.?

Analüütiku sõnul ei näita ka leibkonnauuringud ning SKT muutumine olulist toiduainete tarbimise kasvu.

Teises kvartalis kasvas hulgimüügi maht võrreldes sama ajavahemikuga mullu jooksevhindades mõõdetuna seitse protsenti 16,4 miljardi kroonini. ?Kasv ei ole väga muljetavaldav, kui seda diskonteerida tarbijahinnaindeksiga,? tõdes Reisenbuk. Ta lausus, et kui lisandunud 7protsendiline inflatsioon maha arvata, siis on hulgimüügi madal kasvunumber isegi üllatav.

Erinevalt eelnevatest arvamustest on majandusministeerium oma kommentaaris pidanud jaekaubanduse 14protsendilise kasvu mootoriks eelkõige ostujõu kasvu: ?Tarbimise kiiret kasvu on soodustanud reaalpalkade kasv ja suurenenud hõivatute arv, mis kokkuvõttes tähendab elanikkonna ostujõu suurenemist.? Samas peab ministeerium jaekaubanduse näitajate oluliseks mõjutajaks ka jaekaubandusettevõtete struktuuris toimunud muudatusi ? müügi koondumist suuremate kui saja töötajaga ettevõtete kätte.

Statistikaameti andmeil suurenes majutusteenuste müük püsivhindades eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 20, toitlustusteenuste müük suurenes neli protsenti. Toomas Reisenbuki sõnul on majutusteenuste müügi kasv küll muljetaavaldav, aga selle osakaal rahvamajanduse arengus väike.

___________________________________________