Kohtutäitur ootas büroosse 250 korrarikkujat

Katrin Kurss 10. september 2001, 00:00

Sadade inimeste korraga väljakutsumine on saanud tavaks teistelgi kohtutäituritele, kes vanu parkimistrahve sisse kasseerivad, sest seda nõuab seadus.

Äripäevale pakkus huvi, kuidas selline hulk rahvast neljatunnise vastuvõtuajaga teenindatakse. Taoline läbilaskevõime annab isegi parimatele pangatelleritele ja kassapidajatele silmad ette.

Paraku oli Järvala büroo säravvalge koridor pool tundi pärast vastuvõtuaja algust inimtühi. Mõnekümneruutmeetrises kontoris istuvad täituri assistendid olid huvilisi nähes hämmingus, ent abivalmid. Tööpostil ei viibinud sel hommikul ka kohtutäitur ise, kel oli asjatoimetusi notari juures. Täiturit abistavad tütarlapsed on selliseid vastuvõtte ennegi näinud, sest inimesel, kes ei tea endal ühtki süüd olevat, pole kombeks lehest ametlikke teadaandeid lugeda. Küll aga eeldab seda seadus, sest neis teadaannetes avaldatud info loetakse adressaadini jõudnuks.

Kohtutäiturid pöörduvad lehe kaudu nende poole, kellest on arvata, et nad täituri kirjalikku teadet kätte pole saanud. Kui võlgnik ühelegi täitekutsele ei reageeri, on täituril õigus seaduses sätestatud korras isiku vara kallale minna.

Enamasti on võlgniku pangakonto koht, kust täitur oma osa võtab. Puupaljaks täitur ei koori, sest seaduse järgi peab kontole jääma raha ühe minimaalpalga piires võlgniku ja iga võlgnikuga koos elava pereliikme kohta.

Kohtutäitur Hannes Järvala sõnul pole praegu pooltel juhtudel võimalik kontot arestida. Inimesel ei pruugigi seda olla või ei laeku sinna piisavalt raha.

Sel juhul püütakse tuvastada inimese töökohta ja võlg töötasust kinni pidada, edasi tuleb kõne alla muu vara, mille olemasolu selgitatakse välja riiklike registrite abiga.

Ärimees Raimo Kägu, kes samuti oli reedeks täituri juurde kutsutud, oli sellest Äripäevalt teada saades hämmeldunud ja lubas kohe järele uurida, milles asi. Omateada ta millegi vastu patustanud ei ole.

Täiturile helistades tuli välja, et nõude aluseks on tema nimele registreeritud sõiduk, millega sõidab keegi teine.

Hannes Järvala avaldab ametlikes teadaannetes iga nädal 200?300 isiku nime. Peamised nõuded, millega igaüks võib kokku puutuda on parkimistrahvid, politsei trahvid, ühistranspordi kontrolöride trahvid ja maksuameti nõuded.

Ametlike teadaannete kasutegurit peab Järvala nullilähedaseks, kuid teadete avaldamise on seadusest tulenev kohustus.

Mitmed inimesed on helistanud, kui tuttavad on nende tähelepanu teatele juhtinud, ütles teenindaja Hannes Järvala täituribüroost. Alati ei pruugigi kohale tulla, kuid sageli soovitakse siiski nõue oma silmaga üle vaadata. Kõige rohkem inimesi külastab Järvala bürood lõuna ajal ja õhtupoolikul viiest kuueni.

Riik on ametlike teadaannete avaldamiseks sõlminud lepingu Äripäevaga kord nädalas ilmuvaks vaheleheks. Kohtutäitur peab nimede loetelu avaldamise eest maksma 100 krooni riigilõivu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing