Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööandjad paneksid sotsiaalmaksu töötaja õlule
Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit (ETTK) on jõuliselt asunud kaitsma seisukohta muuta sotsiaalmaks töötaja palgast kinnipeetavaks maksuks.
?Kui inimesed näevad, kui palju nad tegelikult maksavad makse, siis see viiks psühholoogilise surveni valitsussektori kulutuste vähendamiseks,? selgitas ETTK tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis. ?Inimesed teavad suhteliselt hästi oma õigusi tulumaksu osas, tunnevad huvi, mida riik sellega teeb ? ostab näiteks piljardilaudu.?
Lisaks ei taha tööandjad tegeleda sotsiaalmaksu temaatikaga ning töötaja õiguste eest võidelda.
Kriisi sõnul on sarnane reform läbi viidud mitmes Euroopa riigis. Näiteks Hollandis maksab suurema osa sotsiaalkulutustest töötaja ise, mille tööandja palgaga kompenseerib. Saksamaal on vastutus jagatud pooleks tööandja ja töötaja vahel. Samuti USAs suhtleb maksuamet otse töötajaga, mitte läbi tööandja. ?See kõik kannab eesmärki, et maksud peavad olema ühiskonnas nähtavad,? sõnas Kriis.
Maksumaksjate hinnangul aga toob selline muudatus kaasa ümbrikupalkade suurenemise. Inimene näeb, kui palju tema palgast tegelikult läheb maksudeks ja annab tõuke eelistada valiku tegemisel suurema rahasumma kättesaamist ümbrikus.
?Ideoloogiliselt on küll tegemist hea lahendusega, sest see muudab kõik maksumaksjad otseselt huvitatuks sellest, milline on lisaks tulumaksule sotsiaalmaksu määr ja mida selle maksuga pärast riigile andmist tehakse,? ütles maksumaksjate liidu peasekretär Kalle Kägi. ?Praeguses olukorras sotsiaalmaks töötajat isiklikult sisuliselt ei puuduta.?
Kägi hinnangul on sotsiaalmaksu kinnipidamine palgast mõeldav ehk tulevikus, kui Eesti ühiskond selleks valmis on.
Majandustöötajate Ametiühingute Liidu esimees Tiit Tammaru tõi välja ka aspekti, et see võib muuta sotsiaalkindlustussüsteemi nii, et inimene, kes ei ole kindlustatud palgarahaga jääb paljudest abidest ilma, mis avalik sektor peaks andma. Olles ühtlasi ka tööandja rollis ei nõustunud Tammaru ettepanekuga panna tööandja sotsiaalkindlustusmakseid tasuma. ?Puutudes iga päev kokku selle vaesusega, kuidas paljud inimesed peavad hakkama saama, on kujundanud ka minu vaatenurka sotsiaalkindlustussüsteemi toimimisele.?
Kreenholmi Valduse ASi juhi Meelis Virkebau sõnul tõstavad erinevad maksud tasapisi tööandja maksukoormust veelgi. ?Me tahame teha kõik selleks, et tööandja maksukoormus kokkuvõtvalt ei suureneks ja töötaja võtaks endale kohustused,? kaitses Virkebau ETTK seisukohta. ?Seni on kõik kulud läinud tööandjale ja keegi pole isegi küsinud, kas ta on võimeline seda vastu võtma.?
Väitele, et tööandjad tahavad enda kaelast ära veeretada maksukoormusega kaasneva tööjõukulude suurenemise ning jätta see töötaja mureks, vastas Tarmo Kriis, et palk tõuseb ikkagi korrelatsioonis maksukoormuse kasvamisega. ?Ega tööandjad ei suuda üksikisiku maksukoormuse tõusu tõttu palka all hoida, tööjõuturul makstakse palka ikka nii palju kui palju inimene väärt on,? sõnas Kriis ning möönis, et see võib toimuda küll ajalise nihkega, mis kulub palgaläbirääkimistele, ning sel perioodil saab töötaja tõepoolest vähem raha kätte. ?Sellega realiseerub ka Reformierakonna valimisteeelne lubadus tõsta keskmine palk 9000 kroonini.?
Esialgu on tööandjate ettepanek veel läbirääkimiste staadiumis ning pole riigi tasandile jõudnud. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni hinnangul on see töövõtja ja tööandja vaheline probleem. ?Kui sotsiaalmaksu määr ei muutu, siis see, kas selle tasub tööandja või töövõtja, pole riigile laekumise seisukohalt oluline,? ütles Jürgenson. ?Tõsi küll, kui hakata nihutama täna kehtivat proportsiooni, kus sotsiaalmaksu tasub tööandja, siis muutuvad ka netopalga numbrid, mis omakorda mõjutab ka riigi palgapoliitikat.?
Rahandusminister Siim Kallas nentis, et kahtlemata on tegemist riigi seisukohalt olulise aruteluga, kuid ei soovinud end sellesse segada enne riigieelarve arutelu lõppu.
?See, et me lihtsalt nimetame ühe osa sotsiaalmaksust töövõtja maksuks ning vähendame samavõrra tööandja osa, ei muuda sisuliselt mitte midagi,? on rahandusministri nõunik Madis Müller seisukohal. ?Ka palkadelt arvestatava tulumaksu kannab riigile töötaja eest üle tööandja, kuigi tegemist on töövõtja maksuga.?