Tolli läbimine kiireneb uuest aastast

Teede- ja sideministeeriumi eestvedamisel välja töötatud andmevahetussüsteem võimaldab mõne aasta perspektiivis Eestis äri tegevate logistikafirmade, nende klientide, riigiametite, pankade ja teiste sektoriga seotud firmade omavahelise suhtluse muuta paberivabaks.

Tulevikus saab rahvusvaheline vedaja sisestada ükskõik kus maailma punktis interneti teel andmebaasi kaubaandmed ja selleks ajaks kui saadetis jõuab Eesti piirile, on kõik piiriületus- ja tollidokumendid juba elektrooniliselt kinnitatud. Info kaubast ja selle saabumisest jõuab piirivalvesse, tolli, taimekaitseinspektsiooni ja teiste riigiametiteni, samuti klientideni kellele kaupa tarnitakse.

?Terve Euroopa suuremad sadamad, nagu Rotterdam ja Amsterdam töötavad selles süsteemis ? kes suuremas, kes väiksemas mahus,? rääkis Martin Müür logistikafirmast Estma. ?Eesti puhul on muidugi küsimus, kuidas suudetakse seda projekti edasi arendada ja kuidas toll ja piir sellega kaasa tulevad.?

Müüri hinnangul jääb logistikafirmade töö küll samamahuliseks, aga hõlbustades tolli ja piirivalve tööd, kiirendab see tarnijate tööprotsessi ning võimaldab pakkuda kliendile paremat teenust. ?Mõttetu ajakulu on hetkel see, et need neli viis instantsi, kuhu me peame oma paberid esitama, sisestavad igaüks uuesti seda informatsiooni.?

Praegu võtab piiriületusprotseduur autovedajate hinnangul keskmiselt tund aega, halvemal juhul aga terve päeva.

Juba alates jaanuarist saavad transiidifirmad esitada piiriületamiseks vajalikud dokumendid elektroonilisel teel. Koostöölepingud sõlmitakse esialgu küll suuremate transiidifirmadega. Alates märtsist saab tõenäoliselt elektrooniliselt täita ka kaubadeklaratsioonid, mis praegu seisab veel läbirääkimiste taga tolliametiga.

Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni sõnul aitab loodav elektrooniline andmevahetussüsteem kaasa riigi konkurentsivõime tõstmisele rahvusvahelisel tasandil.

?Uus infosüsteem viib transpordi- ja logistikafirmade igapäevase andmevahetuse tolli- ja piirivalveameti ning teiste riigiinstitutsioonidega ühtsele infotehnoloogilisele standardile, võimaldades nii erasektoril kui ka riigil hoida kokku aega ja raha,? sõnas Jürgenson. Tema sõnul on projekti väljatöötamisel arvestatud küll muu maailma kogemustega, kuid loodav süsteem on nii tehnoloogiliselt kui funktsionaalselt Eestile unikaalne ja esimene Baltimaades.

Helmese partneri ja juhatuse esimehe Jaan Pillesaare hinnangul võib riik sellega järgmise viie aasta jooksul säästa kuni pool miljardit krooni maksumaksja raha. ?Kaudseid mõjutajaid on küll palju. Praegu läheb igal autol keskmiselt tund aega piiril ja kui selle niisama seisva kapitali hulk ning autojuhtide tööaeg kokku liita,? arvutas riigihankekonkursi tulemusel pilootprojekti IT-lahendust välja töötava ASi Helmes juht.

Pillesaare prognooside kohaselt lisandub kasu siis, kui andmevahetussüsteemi hakatakse klientide infosüsteemidega ühildama. Sellisel juhul saab projekti järgmistes faasides makseid edastada automaatselt online?is, mis vähendab raamatupidajate töökoormust. Tekivad ka võimalused rakendada laohotellindust.

Projekti elluviimiseks on moodustatud AS EDI Vektor, mille 2,1 miljoni krooni suurune aktsiakapital kuulub Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele. Projekti esimese etapi maksumus on 10,78 miljonit krooni, mida finantseeritakse 10 miljoni krooni ulatuses ASi Tallinna Sadam dividendide arvel.

Ettevõtluse arendamise sihtasutus on võtnud kohustuse finantseerida projekti 3 miljoni krooni ulatuses Eesti Raudtee erastamisest laekuvatest rahadest. AS EDI Vektor peab seda samas üheks võimalikuks riskifaktoriks projekti väljaarendamisel, kui raudtee erastamine venib. Ettevõtte juht Priit Põdra nimetas võimalikeks takistusteks ka ametkondade võimalikku konservatiivset suhtumist ning võimalust, et nad töötavad välja omaette andmesidelahendused tolliprotseduuride kiiremaks läbimiseks.

Välja töötatud andmevahetussüsteemi eelduseks on digitaalallkirja seaduse rakendumine. Samas aga nõuavad mitmed seadused endiselt paberdokumente.