Milline on projekteerija roll ehituses?

Miks peaks projekteerija (õigem oleks öelda arhitekt) kontrollima korrektse projekti järgi ehitamist? Kuhu jääb siis ehitaja erialane pädevus, mida kontrollitakse litsentseerimise kaudu nagu projekteerimistki. Kuna autoriõiguse seadus on loojatele üks, miks ei sõlmi heliloojad teoste esitajatega järelevalvelepinguid?

Nüüd veel projekteerija pädevusest ehituse kontrollimisel. Projekti kui kollektiivse teose autorijärelevalve teostajaks on üldjuhul (ehk alati) just arhitekt, mitte keegi allprojekteerijatest.

Kõigi töös osalenud erinevate erialade inseneride objektile kutsumine on tulutu ettevõtmine ? autorijärelevalveleping lihtsalt ei võimalda seda. Ehituse käigus kerkivad aga tavaliselt tehnilised ja tehnoloogilised küsimused, millega peaks tegelema insener. Neist probleemidest sõltub tihti ka ehituse kvaliteet.

Ehitaja on seotud tähtaegadega ja sageli lahendatakse kõik tehnilised küsimused ise, ootamata arhitekti palgatud allprojekteerija reageerimist probleemile.

Sama on tulemus, kui ehituse omanik on tellinud ehitusloa saamiseks minimaalselt vajalikus mahus projekti, siis ei kuulu selle hulka konstruktiivne lahendus. Ja nii ehitataksegi tihti ilma ühegi ehitusinseneri osaluseta. Näiteid projektidest, kus füüsika peale vilistatud on, võiks jäädagi kirjutama.

Seega, kui järelevalve panna projekti autori kohustuseks, kes siis kontrollib lahenduste korrektsust? Teet

___________________________________________

On ju sellised asutused nagu ehitusinspektsioon ja ehituskontrollikeskus. Ja pealegi ? ehitusele tuleb ju anda kasutusluba, selleks on omavalitsuste juures spetsialistidest koosnevad komisjonid, kes peavad siis ka kindlaks tegema, kas ehitades on järgitud insenertehnilisi reegleid või mitte, ja kui midagi ei klapi, siis kasutusluba lihtsalt ei saa. Maakler

___________________________________________

Ja mis saab siis, kui hoone kasutusluba ei saagi? Kes seda praktikas lammutama hakkab? Minu meelest on meil terve rida maju, mille ehituskvaliteet on rohkem kui küsitav.

Eesti inimest kipub üldse iseloomustama arvamus, et peaasi, kui pealt läigib ja sillerdab. See, mis seina või põranda sees, ju nagunii naabrini ei paista. Violetta

___________________________________________

Ehitusinspektsiooni ja ehituskontrollikeskust pole minu teada olemas. Tallinna linnavalitsuses on regulatsiooni- ja kontrolliteenistus, mis teostab ehituskontrolli. Ehitusloa taotlemisel esitatakse sinna tehniline projekt.

Kuna kohaliku omavalitsuse ülesanne on ehitusjärelevalve korraldamine, mitte teostamine, ei kontrolli keegi projektide tehnilist poolt, st teostatavust, konstruktsioonide piisavat kandevõimet jne.

Maavalitsuste ülesanne on kontrollida ehituslike õigusaktide täitmist oma territooriumil. Sisulist järelevalvet teostab ikkagi omanikujärelevalve teostaja.

Mis puutub komisjoni, siis see kontrollib peamiselt ehitise vastavust projektile, aga muidugi ka visuaalselt ehitise vastavust kehtivatele nõuetele. Mis ehituse käigus toimunud on, on ilma ?lahkamiseta? (konstruktsioonide avamine) hiljem raske kindlaks teha. Seda peab fikseerima ehitaja paralleelselt ehitamisega, koostatud dokumentide õigsust kontrollib järelevalve.

Seega, komisjoni kasutada on ehituse käigus täidetud ehitustöödepäevik ja kaetud tööde aktid. Samas tehti ettepanek nende dokumentide asendamiseks ehitaja ja projekteerija elektronkirjavahetusega. Mille alusel ja mida siis hiljem üldse kontrollida saab?

Kasutusluba on juba teine teema. Kui palju on nõukogudeaegseid kasutusloaga ehitisi?

Kui elementaarsed nõuded on täidetud, ei ole isegi puuduste esinemise korral eriti keeruline nende kõrvaldamine.

Samas ei ole elamute puhul kasutusloa puudumine eriti suureks probleemiks, raskendatud on ehk ainult pärandamine. Ärihoonete puhul on teatud ettevõtetel aga võimatu saada tegevusluba kasutusloata ehitises. Näiteks muinsuskaitse all olevates hoonetes ei saa aga parimagi tahtmise juures mõningaid tänapäevaseid nõudeid täita. Ja nõuded muutuvad aina karmimaks... Teet

___________________________________________