Afganistani ähvardab sõda

Virkko Lepassalu 18. september 2001, 00:00

USA andis pühapäeval Afganistani valitsevale poliitilisele rühmitusele Taleban 72 tundi aega Osama bin Ladeni väljaandmiseks. Eile teatas Taleban, et ei kavatse bin Ladenit välja anda.

Afganistani valitsev Taleban on viinud Pakistani piiri lähedusse suurel hulgal relvajõude, muu hulgas on relvastuse hulgas ka Vene päritolu Scud-rakette, väitis Pakistani ohvitser agentuuridele.

Enamik vaatlejatest arvab, et USA rünnak on sihitud Afganistanile. Samas võivad operatsioonid USA asepresidendi Richard Cheney sõnul aega võtta aastaid.

Pakistani andmetel on piiri läheduses 20 000?25 000 Talebani sõdurit. ?Ka meie organiseerime vägesid, kuid tulistamist pole veel olnud,? rääkis piirist kahe kilomeetri kaugusel asuva Pakistani armeeüksuse kapten Abid Bahtti. Tema sõnul on Pakistani relvajõud laiali jaotatud piki Afganistani ja Pakistani vahelist 1400 kilomeetri pikkust piiri.

Pakistan sulges oma piiri Afganistaniga eile öösel. Taleban kavatseb kolmapäeval korraldada Kabulis suure kriisikoosoleku.

Helsingin Sanomatest selgub, et Afganistanis kardetakse sõda, seal valitseva Talebani juhte on koos peredega nähtud riigi pealinnast Kabulist põgenemas. Põgenejad on peamiselt Talebani madalamad tegelased, suurem osa juhtidest tegutseb Afganistani lõunaosas asuvas Kandahari linnas. Samas linnas on praegu Pakistani delegatsioon koos USA sõnumiga anda 72 tunni jooksul välja Osama bin Laden, peakahtlusalune terrorirünnakutes.

USA luure kahtlustab, et Osama bin Laden üritab endale saada tuuma-, keemia- või bioloogilist massihävitusrelva, teatas RIA-Novosti.

Pakistani meediakanalid said täna väidetavalt Osama bin Ladeni saadetud e-maili, milles kutsutakse kõiki moslemeid ühinema sõjas ameeriklaste vastu, teatas RIA-Novosti.

Sõjalaevadele ja -lennukitele mõeldud kütuse vedamiseks on Pentagon Vene ajalehe Kommersant andmetel rentinud kolm tankerit. Need peaksid sihtpunktidesse jõudma 29.?30. septembril. Selleks ajaks prognoosib ajaleht ka USA sõjalise vasturünnaku algust.

19 teadaolevast kaaperdajast on rõhuv enamik pärit Araabia Ühendemiraatidest ja Saudi Araabiast. Praeguseks on aga teada, et nelja inimese dokumendid olid võltsitud ning pole välistatud, et ka ülejäänud terroristid kasutasid võõraid isikutunnistusi.

Praegu viitavad paljud faktid võimsa luureorganisatsiooni tegutsemisele. Araabia päritolu lendurite dokumente on varastatud juba 1999. aastast. Paljud asitõendid, mis leiti vahetult pärast katastroofi, nagu pagasisse mahaunustatud terroristi testament, auto koos lennujuhtimise instruktsioonide ja Koraaniga jms viitavad rohkem sellele, et need on jäetud spetsiaalselt araabia jälje tekitamiseks, kirjutab Kommersant.

Kuna tegemist on mäestikulise alaga, ei ole seal tiibrakettide rünnak sobiv, arvas Raadio Vaba Euroopa usutluses kaitseekspert Ants Laaneots.

Seal inimjõuga sõdides tuleb arvestada, nagu kõrbes ikka, järskude temperatuurimuutustega.

Major Jaak Haud, kes teenis Afganistanis inseneriväeosa ülemana, rääkis, et kui 53kraadises kuumuses Kandahari kõrbes maandus, jäi ta peagi kopsupõletikku.

Afganistan on härja kõhualune, Alaska on taguots. Kui USA on Alaskal, pole sellest midagi, ent härja kõhu alt tuleb ta välja lüüa. Nii põhjendasid poliittöötajad, kes viitasid NSV Liidu kujule maakaardil, major Hauale ja tema saatusekaaslastele Afganistanis sõdimise vajalikkust.

Kopsupõletik oli paljuski tingitud lennust kuue kilomeetri kõrgusel 30kraadises külmas ja hermetiseerimata lennukisalongis. Lennukid tõusid Kabulist spiraaliga nii kõrgele, et mitte saada pihta linna rõngana ümbritsevatest mägedest lastud raketiga. ?Mäed olid laskevalmis Stingereid täis,? ütles Haud.

Arvestatavaid teid võib Afganistanist tema sõnul leida kaks: mõlemad betoonist, rajatud 50ndatel, justkui praegust kriisi ette nähes USA poolt.

Paljud ohvitserid ja sõdurid põdesid Afganistanis NSV Liidu invasiooni ajal kollatõbe või tüüfust. Nakkushaigused kujutavad seal endast sama tõsiseid vaenlasi kui Stingeritega varustatud partisanid.

Kohapeal oli raske terveks saada, kohalikel haiglatel puudusid uksed-aknad. Seepärast ei tahtnud haiged sõjamehed oma kollatõbe üles tunnistada.

?Haiglas ainult surdi, saatsin haigeks jäänud mehed ükshaaval puhkusele NSV Liitu, seal said terveks,? rääkis Haud.

Kasulik oleks osata kohaliku rahva keelt. Major Haua arvates ei ole kohalikus keeles midagi väga keerulist. Keelt oli vaja: autojuhtidena, kes vedasid mürske-miine-lõhkeainet, kasutati valdavalt kohalikke.

Samuti oleks seal sõdijatel kasulik mõneks ajaks võtta omaks kohaliku usuga kaasnev moraal.

Jaak Haud meenutas, et armastas palavuse tõttu trussikute väel mägedes teha 10kilomeetriseid jooksutiire. Kohaliku mulla palvel kutsus väeosa eriosakonna mees Haua vestlusele, ent ta käis ikka jooksmas. Ühel päeval sõitis mulla meestega mustas Volgas tema kõrval väeosa väravani. ?Hea veel et maha ei lasknud,? ütles Haud, kes uutele võimalikele seal sõdijatele kaasa tunneb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing