Hea uudis Ühispanga ja Hansapanga klientidele

20. september 2001, 00:00

Äripäeva arvates on Hansapanga ja Ühispanga omanike otsus mitte ühineda hea uudis Eesti ettevõtjatele ja eraisikutele. Eesti pangandusturul jääb tegutsema neli tõsist tegijat, mis tähendab tihedat konkurentsi.

Pärast Swedbanki ja SEBi ühinemisteadet ei suhtunud Hansapank ja Ühispank enam teineteisesse kui konkurentidesse. Hansapank nautis turuliidri positsiooni ja Ühispank ei teinud suuri pingutusi oma turuosa suurendamiseks.

Äraootaval seisukohal olid ka Eestis tegutsevad Sampo ja Nordea. Viimane lubas veel möödunud aasta lõpus saavutada Eestis 25 protsendi suuruse turuosa. Pärast Rootsi pankade ühinemisteadet võttis Nordea aja maha. See oli mõistetav, sest hakati spekuleerima, et Rootsi pankade ühinemise korral läheb Hansa- või Ühispank müüki. Tõenäoliseks ostjaks peeti just Nordeat.

Nüüd uues olukorras on tõenäoline, et Ühispanga omanikud ei lepi oma praeguse turuosaga Eestis. Kindlasti muutuvad aktiivsemaks ka mõlemad Soome pangad. Kliendile tähendab see odavamat laenuraha, paremat teenindust ja pangateenuste tariifide alanemist.

Võib vastu väita, et mingeid olulisi muutusi eilne uudis pangandusturul ei too. Pangagrupid on oma turuosad ära jaotanud ja rahulduvad nendega. Hansapanga positsioon on nii kindel, et Ühispangal pole mõtet alustada agressiivset turu haaramist. See läheks liiga kulukaks.

Sellise väitega on raske nõustuda. SEBi ei rahulda Ühispanga Grupi 86,6 miljoni krooni suurune poolaasta kasum, kui peamine konkurent Hansapanga Grupp teenis samal ajavahemikul 914 miljonit krooni. Nende numbrite valguses tundub Hansapanga positsioon tõesti kõigutamatu. Samas on Eestis võimalik tuua näiteid, kuidas eduka tegevusega on võimalik turuliidrit nõrgestada. Parim tõestus on Tartu õlletehas, mis pärast strateegilise omaniku teket ja juhtkonna vahetamist suutis kiirest Saku õlletehase tiibu kärpida.

Hansapanga ja Ühispanga vahelise konkurentsiheitluse hoogustumise poolt räägib veel üks emotsionaalne tegur. Kahe Rootsi panga ühinemisprotsessi katkemise peamine põhjus pole Euroopa Liidu tingimustes. Need tingimused olid mõlemale pangale teada juba varem ja nendega arvestati. Euroopa Komisjon teatas eile, et on üllatunud Rootsi pankade otsusest, sest EL pidi alles kahe kuu pärast lõpetama ühinemismõjude hindamise.

Tegelikult loobuti ühinemisest seetõttu, et ei suudetud leppida kokku osaluste jagunemises. Swedbank teenis esimesel poolaastal võrreldes SEBiga suurema kasumi. Seetõttu tekkis Swedbanki omanikel õigustatud nõudmine aasta alguses kokku lepitud aktsiate jagunemine üle vaadata. SEB pidi saama ühinevas pangas 51,5 suuruse osaluse.

Nüüd üritab SEB tõestada, et tema on tugevam pank. See tähendab ka, et Ühispank peab oma kasumit järsult suurendama, kuid seda saab teha ainult Hansapanga turuosa vähendamise teel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing