Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Planeerimisnõue hirmutab talunikke

Sirje Niitra 25. september 2001, 00:00

?Täiesti jabur seadus, mis sunnib oma krundile ehitatavale väikehoonele planeeringut tegema ja ei luba ilma selleta ka suvilat elumajaks ümber ehitada,? kommenteeris seaduseelnõu arhitekt Ra Luhse. Detailplaneeringu tegemine, sellele protestide ootamine ja kinnitamine võtab aega vähemalt pool aastat ja läheb maksma vähemalt kümme tuhat krooni, selgitas ta.

Teine oht on Luhse sõnul seotud planeeringute võimaliku politiseerimisega. ?Kui ikka kellelegi ei meeldi, et teine midagi ehitab, saab ta sellele veto panna,? lausus ta. Sekkuda võivad seejuures nii naabrid kui juhuslikud inimesed, kaardistada tulevad aga ka kõrval asuvad krundid ja neil asuvad hooned.

Arhitekt Tanel Tuhal ütles, et detailplaneeringut võiks nõuda vaid neis paikades, kus on olemas avalik huvi, mujal võiks piisata projektistki. Kuuri või sauna ehituse üle võiks tema sõnul otsustada kohalik omavalitsus, millel lasub ka vastutus ja järelevalve kohustus. Samas ütles Tuhal, et kõige paremad järelevalvajad on naabrid ja ega vallavalitsus patrulli elamurajoonidesse käima pane. Detailplaneering on arhitekti hinnangul vajalik uusrajoonides, mujal see aga mingit lisaväärtust ei anna, küll aga lisab tarbetut bürokraatiat, aja- ja rahakulu. Kellele see kasulik võiks olla, ei osanud ta öelda.

Seni nõuti detailplaneeringu koostamist ainult linnades, kusjuures ilma funktsioonita alla 12 ruutmeetri suuruse hoone võis niisama püsti panna.

Järvamaa talupidaja Raigo Tops, kes peab enda sõnul iga aasta oma maale mõne uue ehitise püstitama, ütles, et ei kujuta ette, et peab iga kord selleks detailplaneeringut taotlema. ?Võib olla, et minu kuuri vari langeb naabrimehe aeda ja ta keelab mul ehitamise sel juhul hoopis ära,? lausus ta. Teiseks leidis ta, et omanikul peab oma krundil tegutsemisel ka mingi privaatsus säilima ja igaüks ei peagi teadma, mida ta seal toimetab.

Raplamaa talunik Mati Kutser pidas plaanitavat detailplaneeringu nõuet täielikuks mõttetuseks. Ta leidis, et krundi asendiplaanist ja projektist peaks piisama igasuguse hoone ehitamisel.

Keskkonnaministeeriumi strateegia ja planeeringute osakonna juhataja Jüri Lass, kes oli tegev seaduseelnõu koostamisel, ei leidnud selles midagi taunimisväärset. Tema sõnul puudutab detailplaneeringu nõue suuremate kui 20ruutmeetriste ehitiste puhul üksnes asulaid ja külade kompaktse hoonestusega alasid ega käi omaette paiknevate talude kohta. Küll aga tuleb detailplaneering teha suvila elamuks ümberehitamisel, lisas ta. Üle 20 ruutmeetri suurune hoone on Lassi hinnangul küllalt suur, et sellele detailplaneeringut nõuda. Ametniku sõnul määrab need alad, kus detailplaneering kohustuslik, kohalik omavalitsus.

Lass avaldas kahetsust, kui seaduseelnõu on valesti mõistetud ja lubas sõnastuse üle vaadata.

Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Neeme Nõmme leidis siiski, et praegusest seadusetekstist saab välja lugeda just seda, mida eelpool sõna saanud arhitektid ja talunikud sealt välja lugesid. Ta ütles, et majandusministeerium ei kiida eelnõu sellisel kujul heaks ja sellest oli juttu ka eelmisel nädalal riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelul. Nimelt määratleb seadusetekst kompaktse hoonestusega alana ka kolme hoone olemaolu, kusjuures pole öeldud, kui kaugel need üksteisest asuma peavad. Järelikult peab talunik, kel krundil näiteks elamule lisaks aiamaja, saun ja kuur, uue väikeehitise ehitamiseks detailplaneeringu tellima, selgitas Nõmme. Pealegi on Eestis vähe külasid, kus majad lähestikku, enamasti paiknevad need üsna hajali, lisas ta.

Nõmme sõnul on detailplaneering suunatud ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele, aga sellised lepped on alati kallid ja aeganõudvad. Ükski seadus ei tohi aga tema hinnangul olla kaksipidi tõlgendatav.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing