Grandioossed plaanid

Pärast suurosaluse omandamist Ühispangas hakkas ta aga juba konkreetsemalt Eestimaal ringi vaatama. Itaalia miljonäride hiigeldelegatsiooni Eestisse saabudes teatab ta enda ja oma äripartnerite huvist erastada Eesti Merelaevandus.

Preatoni kohtub ka toonase merelaevanduse juhi Toivo Ninnasega, kes pole aga koostööst huvitatud.

Sellegipoolest teeb Preatonile kuuluv äriühing Idapoole Agentuur ametliku pakkumise merelaevanduse erastamiseks. Kahasse laevandusfirmaga Achille Lauro Shipping Co (Achille on Preatoni üks eesnimesid), kes aga, nagu märtsis 1997 selgub, on juba paar aastat Eesti Merelaevandusele mitu miljonit krooni võlgu.

Pärast merelaevanduse erastamise luhtunud katset hakkavad ajalehtedes ilmuma sõnumid selle kohta, et Preatoni või tema esindajad tunnevad huvi kinnisvara ja äriosaluse ostmise vastu.

Pakkumiste tegemist kinnitavad näiteks Salva Kindlustus ja Tartu kesklinna kaubahall. Nagu ka Võru juustutehas ja Tartu ortopeediakeskus.

Esimeseks tõsiseks ostuks saab siiski tema tulevane isiklik kodu ja residents Tallinna vanalinnas aadressil Uus 13/Müürivahe 62.

Sellega seoses lahvatab ka esimene tõsisem skandaal, mis ähvardab paisuda Tallinna võimutüliks ? riigikogu liige Feliks Undusk asus toonast Tallinna linnapead Jaak Tamme süüdistama liigkasuvõtmises ja nimetas teda korruptandiks. Kahe mehe vaheline vaidlus jõudis koguni kohtusse, aga see ei puudutanud enam Preatonit, sest tema oli heauskne ostja.

Asi oli nimelt selles, et Jaak Tamm (kellest tänaseks on saanud juba manalamees) ja endine abilinnapea Ivar Lindpere olid 100 000 EVP eest ostnud linnalt kaks majaosa, mis kokku moodustaski Preatoni tulevase kodu.

Jaanuaris 1996 müüsid nad selle väidetavalt 800 000 krooni eest ASile Planiston, mille omanik Jaanus Luht ? varasem Tamme ja Lindpere äripartner ? selle paar tundi hiljem Ernesto Preatoni islandlannast abikaasale Olga Klaussenile edasi müüs. Nüüd juba 3,1 miljoni krooniga, mõningatel andmetel ka 5 miljoni krooniga.