Turismi areng peitub koostöös

27. september 2001, 00:00

Eile seminaril ?Äriplaan 2002? kõnelenud vastse peaministri nõuniku Tarmo Sumbergi sõnul peitub Eesti turismi edasine areng eeskätt ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös.

Areng peitub tuntuses, ligipääsus ja tootearenduses. Riigi ja ettevõtjate koostöös tuleb teha kõik, et osata teenust müüa, samuti tuleb teenust pakkuda iga kliendi isiklikele soovidele vastavalt, mitte aga standardiseeritult, rõhutas Sumberg.

Oluline on juurdepääs ja see, et oleks hea ühendus sihtturgudega.

Sumberg märkis, et laevaliiklusega on meil kõik korras ja konkurents tugev, kuid kahjuks hingitseb lennuliiklus, turistidest saabub lennutranspordiga siia vaid 5 protsenti.

?Tähtis on arendada ka toodet, seda nii, et Tallinn ei oleks ainuke turismimagnet,? märkis Sumberg. Selleks on vaja ettevõtjate initsiatiivi, et koos maha istuda ja tootearendusele õlg alla panna.

Göteborgi turismimessil küsitletutest 82 protsendile oli just Tallinna vanalinn peamine Eesti turismiatraktsioon. Ka Londoni turismimessil küsitletute jaoks seostus Eesti peamiselt Tallinna vanalinnaga.

Turismi mõjutavad maailmatrendid. ?Oluliselt suurenevad turistide ootused ja vajadused,? lausus Sumberg. ?Suureneb nõudlus personaalse teeninduse järele. Puhkuste valikul hakkab rohkem rolli mängima nende olulisus, mitte aga luksus.?

Olulisemaks muutub kliendi jaoks planeerimisprotsessi sõbralikkus ja kohene kättesaadavus.

Tähtsale kohale tõuseb ka keskkonnasäästlikkus ehk asi, mis meie ärimehi veel ei huvita, kuid mis on klientidele otsustuste tegemisel olulise rolliga.

Eesti turg jääb Sumbergi kinnitusel suunatuks välisturistile, sest siseturism ei saavuta kunagi niivõrd suurt mahtu. Kui näiteks Saksamaal kuulub majutustest oma maa inimestele 85 protsenti, siis Eestis ei ole see sugugi nii. Seega mõjutab Eesti turismimajandust see, mis sünnib meile olulistes välisriikides, aktsiaturgude langus vähendab ka tarbimist.

Tulevikus kasvavad mõned kliendigrupid ja nende ootused pakutavale teenusele. Demograafilise situatsiooni muutumise tulemusena suureneb vanemate ja targemate inimeste osakaal. Suureneb ka üksikute inimeste arv, aastaks 2015 30?40 protsendini koguturust. Turismiturgu mõjutab ka osalise tööajaga inimeste hulga kasv, samuti iseendale töö andjate arvu suurenemine.

?Rahulolev klient ei pruugi alati tagasi tulla, see tähendab, et kliendi rahulolu ei tähenda alati lojaalsust,? rääkis Sumberg. ?Rahulolev klient on samas hea müügimees, kes levitab infot oma lähedaste ja tuttavate hulgas. Mida rohkem on lojaalseid kliente, seda suurem on nende väärtus. Investeerida olemasolevatesse klientidesse on tunduvalt odavam kui uute klientide hankimine.?

Turismi mõju on Sumbergi sõnul riigi majandusele hoolimata raha jaotamise killustatutest suurem, kui me arvata oskame.

Turismist laekub raha transpordi, toitlustamise, majutuse, vaba aja, reisikorralduse ja jaekaubanduse kaudu. Sealt omakorda edasi mõjutab turism ehitust ja kinnisvara, põllumajandust, koolitust, reklaami ja pangandust, rääkis Sumberg.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:09
Otsi:

Ava täpsem otsing