Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korteritele jagub turgu aastateks
Kinnisvarafirma Arco Vara koostatud turuülevaatest nähtub, et kortermajade arendajaid meelitab kesklinn ja Kadriorg, kus on valminud või valmimas 23 elamut. Mõned uued majad kerkivad ka Nõmme (6) ja Merivälja (4) kanti.
Keskmiselt on ühes elamus paarkümmend korterit, kesklinna rajatavad majad on äärelinna korterelamutest üldjuhul suuremad ? kuni 40 korteriga. Kõige suurem nõudlus on 2- ja 3toaliste korterite järele, viimased moodustavadki objektide kogumahust ligi 90. Korterite suurused piirkonniti ei erine ning jäävad keskmiselt 68?101 m² kanti. Väikseimad korterid on 18 m² suurused, suurimad 160 m². Üldjuhul müüakse korterid lõplikult viimistletuna, arendajad arvestavad sealjuures nn keskmise ostja keskmisi nõudmisi.
Keskmised müügihinnad on sõltuvalt majade asukohast erinevad, alates 8000 kr/m² Sõle ja Villardi tänava majades, lõpetades 50 000 k/m² Raekoja platsi nn Jegorowi kinnistule rajatavates luksuskorterites. Keskmine ruutmeetri hind jääb kesklinna piirkonnas 13 000?17 000 kr/m² vahemikku.
Arco Vara analüütikud järeldavad, et kõige paremini realiseeruvad need projektid, kus on vahendajaks kaasatud tuntud kinnisvarafirma.
Tuhatkond uut korterit paari aasta kohta on kogu eluasemeturu juures siiski vaid tilk meres, sest need ei suuda kuidagi kompenseerida suures osas nõukogude ajal ehitatud paneelmajades asuvate korterite amortiseerumisest tulenevat elamispindade puudujääki. Seetõttu nõudlus ei vähene, sest inimeste elujärje paranemisega käib kaasas ka soov oma elukohta parema vastu vahetada.
Kortermajade arendamine on küll hoogne, kuid ei saa öelda, nagu oleks turg üle kuumenenud. Keskmine eestlane elab ikka veel kaks-kolm korda väiksemal pinnal kui keskmine eurooplane, mis annab alust arvata, et rahval on piisavalt motivatsiooni uut eluaset osta. Samas peab tunnistama, et liialt lihtsaks ja ahvatlevaks tehtud ostuvõimalus suurendab riske ? ennekõike ostja riski.
Üha tähtsamaks saab toimiva korteriühistu olemasolu elamus. Korter peaaegu olematu ühistegevuse tõttu korratus majas võib mõne aja pärast maksta kuni 40 vähem kui aktiivselt tegutseva ühistuga väliselt samasuguses naabermajas.
Ettekandest Äripäeva konverentsil ?Äriplaan 2002?