Tasakaalustatud mõõdusüsteem aitab saavutada pikaajalist edu

Tasakaalustatud mõõtmine on eeskätt strateegia küsimus. See on juhtkonna otsustada, kui detailset informatsiooni on otsuste tegemiseks vaja. Paljuski sõltub info kogumine ja selle analüüsimine firma suurusest ja saadaval olevatest ressurssidest.

Sageli küsitakse, kui sügavale ikkagi minna mõõdusüsteemi juurutamisega ning kui mõõdusüsteem valmis, kuidas edasi toimida?

Tippjuhi töölaual piisab strateegilise juhtimise protsessi kindlustamiseks üldjuhul 15?20 kõrgtaseme võtmenäitajast, millega on kaetud kogu ettevõtte tegevus neljast aspektist lähtuvalt (finants-, kliendi-, protsessi- ja arenguaspekt). Need mõõdikud peaksid:

katma kõiki strateegia elluviimist tagavaid tegevusi (kriitilisi edutegureid);olema üheselt arusaadavad kõikidele pooltele;pärinema erinevatest infoallikatest (ainult finantsaruannetest ei piisa);tagama võrreldavuse oma ala parimate ettevõtetega.

Kui otsuste tegemiseks läheb vaja detailsemat informatsiooni, võib mõõdusüsteemiga minna organisatsioonis sügavamale.

Teenust osutavate/tootvate struktuuriüksuste mõõdusüsteemid on tavaliselt põhiprotsessi ja ettevõtte väliskliendi kesksed.

Tugiteenuseid osutavate struktuuriüksuste (nt personaliosakond, tootearendus, finantstalitus jne) mõõdusüsteemidest saadakse teavet, kuidas vastavad funktsioonid toetavad ettevõtte põhitegevust.

Silmas tuleb pidada ka seda, et tasakaalustatud mõõdusüsteemi väljatöötamine ei ole ühekordne projekt. Tegevuse võtmenäitajad aitavad kaasa strateegilise juhtimise protsessi arendamisele, planeerimise kvaliteedi kasvule ning strateegia pidevale täiustamisele. Vastavalt eesmärkide korrigeerimisele ja kriitiliste edutegurite täpsustumisele muutuvad ajas ka mõõdikud.

Vaatamata sellele, millise tasandini organisatsioonis tasakaalustatud mõõtmise põhimõtete rakendamisega minnakse, tuleb kindlustada strateegia teavitamine kõikidele töötajatele.

Tasakaalustatud mõõdusüsteemi võib edukalt seostada teiste arendusprojektidega, nagu näiteks:

tulemusjuhtimine ? töötajate eesmärkide sidumine ettevõtte eesmärkidega;

tegevuspõhine kuluarvestus (ABC) ? toodete/teenuste, klientide, turusegmentide jne kasumlikkus;

kliendisuhete juhtimise strateegia (CRM).

Autor: Mari Jõgila