Suurettevõtjad taotlevad Vene topelttollide kaotamist

Andres Reimer 10. oktoober 2001, 00:00

Milline on teie sõnum Kasjanovile?
Majanduslepingute puudumise tõttu Eesti ja Venemaa vahel kehtivad meie ettevõtjatele Venemaa turul takistavad barjäärid ? topelttollid. Minu sõnum Kasjanovile kõlab, et on aeg majandussuhteid takistavad tegurid kõrvaldada.

Milliseid võimalusi näete topelttollide kaotamiseks?
Arvan, et pooled asuvad praegu väga lähedal barjääride kõrvaldamisele. Seni on majanduslepingute sõlmimist takistanud mittemajanduslikud põhjused. Eesti valitsus teatas valmisolekust registreerida Moskva patriarhaadi alluvuses tegutsev vene õigeusu kirik, millega astus päris tõsise sammu majandussuhete korrastamiseks.

Millisena näete Venemaa majandusarengu mõju Eesti ettevõtlusele?
Suurimad võimalused avanevad Eesti väikestele ja keskmistele ettevõtetele, kellel täna on raske Venemaal läbi lüüa. Praegu, kui majanduslepingud puuduvad, on Eesti ettevõtjate võimalused Venemaa majanduskasvust osa saamiseks raskendatud.

Miks peaks Venemaa huvituma Eesti ettevõtete võimalustest?
Majandussuhete korrastamine sarnaneb kahesuunalise liiklusega tee ehitamisele. Leningradi ja Pihkva oblasti väikesed ja keskmised ettevõtted ei oma praegu väljundit Euroopa Liidu turule, mille nad saavutaksid Eesti ja Venemaa suhete normaliseerimisega.

Kuidas mõjutab Afganistanis puhkenud sõda Eesti ja Venemaa suhete arengut?
Arvan, et Afganistani kriis aitab suhete arengule kaasa, sest toob esile pigem ühised huvid kui vastuolud.

___________________________________________

  • Suurettevõtjate Assotsiatsioon (ESA) taotleb homme Moskvas Venemaa suurtöösturite kongressi ja valitsuse toetust Eesti suhtes kehtestatud topelttollide kaotamiseks, mis avaks väikestele ja keskmistele ettevõtetele põhjatu idaturu.

?Meie sõnum venelastele kõlab: rohkem vaba konkurentsi,? ütles ESA tegevdirektor Jaak Saarniit eile. ?Maailma kaubandusorganisatsiooniga liitumise ootuses Venemaale mõjuvad Eesti suhtes kehtestatud topelttollid kohatult nagu ka oma ettevõtete kaitseks välisfirmade suhtes rakendatavad liiga kõrged tariifid.?

Eesti valitsus suhtub suurettevõtjate püüdlustesse toetavalt, kuid ilma suuremate lootusteta. ?Veepiisk uuristab ka lõpuks kivi,? ütles peaministri välisnõunik Simmu Tiik.

Topelttollid takistavad eelkõige ausat äri, sest paljud ettevõtted on leidnud teed nendest kõrvale hiilida, ütles ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi, kes sõidab ESA delegatsiooniga homme Moskvasse.

?Mitmed kliendid, kes ostavad Eesti kaupa soomlastelt, on hakanud tundma huvi otsekontaktide vastu,? rääkis Veskimägi. ?Eesti kergetööstuse head kvaliteeti mäletatakse Venemaal hästi, sõltumata ligi kümne aasta pikkusest august majandussuhetes.?

Standard näeb paljutõotavana renoveeritavate hotellide sisustamist Venemaal. ?Oleme õppinud Skandinaaviamaades suuri projekte juhtima, kuid venelastel selline kogemus puudub,? lisas Veskimägi.

Topelttollide kadumisel võiks elektrimasinaehituse tehase Volta eksport Venemaale kümnekordistuda, ütles ettevõtte nõukogu esimees Aivar Reivik. Kui mullu Volta eksport Venemaale peaaegu puudus, siis tänavu teevad idanaabri ettevõtted pidevalt ostupakkumisi just eritingimustele vastavatele elektrimootoritele.

Seletamatutel põhjustel kehtib Eestis toodetud elektrimootoritele lausa kolmekordne tollimaksu määr, rääkis Reivik. Kui Euroopa Liidust imporditud mootori tollimaks on Venemaal 5 protsenti, siis Eestis toodetule 15 protsenti.

?Tänavu võib Venemaa ekspordi osatähtsus ulatuda Voltal kuni paari protsendini toodangust, kuid nõudmist arvestades võiks tõusta kuni 20 protsendini,? lisas Reivik.

Eelmise aastaga võrreldes eksport Venemaale mõnevõrra elavnes. Kui mullu augustis eksporditi Eestist Venemaale 110 miljoni krooni väärtuses, siis tänavu juba ligi 138 miljoni krooni eest kaupu.

Põhjusel, et Eesti ei kasuta vaatamata diskrimineerivatele topelttollidele Venemaalt imporditava kauba suhtes piiranguid, kujunes tänavu esimese seitsme kuu kaubavahetus 2,8 miljardi kroonise defitsiidiga Eesti kahjuks. Eestist eksporditi Venemaale 0,8 miljardi krooni eest kaupu, Venemaalt Eestisse samal ajal 3,6 miljardi krooni väärtuses.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing