Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avaliku sektori kutse
?Minu meelest pole huvi avalikus sektoris töötamise vastu kunagi väike olnud,? ütleb personaliotsingufirma ASi Fontes juhataja Tõnis Arro. ?Olen alati pidanud valeks väidet, et avalikus sektoris keegi töötada ei taha ja et riigiametisse ei saagi korralikke inimesi.?
Fontese personaliotsingu direktori Kaire Suti sõnul on eriti rohkearvulised konkursid nendele avaliku sektori ametikohtadele, mille täitjatele esitatakse vaid paar nõudmist. ?Niipea, kui kandidaadilt oodatakse lisaks erialasele pädevusele juhtimiskompetentsi ning suhtlemisoskust, tõmbub ring koomale,? räägib Sutt ja lisab, et ministeeriumide nõudmised tippspetsialistidele üha suurenevad.
Lisaks avalikele konkurssidele püüavad personaliotsingufirmad leida sobivaid inimesi ka sihtotsingu teel. ?Erasektoris tegutseva inimese poole pöördudes kerkib alati üles küsimus palgast, mis on avalikus sektoris küll tõusnud, kuid jääb erasektorile alla,? sõnab Sutt. Ministeeriumide tippspetsialistide ja osakonnajuhatajate brutopalk on umbes 10 000?15 000 krooni pluss lisatasud.
Kolm aastat tagasi tuli Merita Panga laenujuhi kohalt Eesti ekspordiagentuuri peadirektori kohale Lea Kroonmann. ?Pangas töötades nägin, et tol ajal keegi Eesti kapitalil põhinevaid väikeseid ja keskmisi ettevõtteid ei toetanud,? põhjendas Kroonmann ekspordiagentuuri juhi kohale kandideerimist. ?Tahtsin selles valdkonnas midagi ära teha.?
Kroonmann tunnistab, et erasektorist avalikku sektorisse tulles palgas kaotab. ?Samas on avalikus sektoris hoopis teised eelised: rahvusvaheline koolitus, välissuhtlus, huvitav töö,? loetleb Kroonmann.
Kroonmanni hinnangul on tung nende agentuuri suur ning tänased kandideerijad on palju tugevamad kui paar aastat tagasi. Näiteks ekspordiagentuuri viiele välisesindaja kohale laekus üle 80 avalduse. ?Paljudel kandidaatidel oli välisriikide kogemus,? räägib Kroonmann. ?Seega noored tulevad ringiga Eestisse tagasi.?
Fontese selle aasta suurim personaliotsing on seotud uute inimeste leidmisega Tallinnast Tartusse kolinud haridusministeeriumile. Ministeeriumi personaliotsingu Fontese-poolse projektijuhi Tiiu Allikvee andmeil on hetkel konkurss lõppenud 47 kohale, kuhu kokku kandideeris ligi 1000 inimest.
Kui haridusministeeriumi enamikule tippkohtadele oodati haridus- või omavalitsussüsteemis töötamise kogemustega inimesi, siis loodava koolivõrgu büroo regioonide juhtideks sooviti analüüsivõimelisi ärikeskkonnast tulnuid.
Ligi kümme aastat panganduses, neist viimased 2,5 aastat Ühispanga Jõgeva kontori juhina töötanud Sulev Schasmin asub koolivõrgu büroo Kesk-Eesti regiooni peadirektorina tööle novembri algul. ?See polnud minu teadlik valik, et nüüd lähen riigitööle,? toonitab Schasmin, et ettepaneku kandideerimiseks tegi Fontes. ?Samas nägin, et see amet ? koolivõrgu edasiarendamine ? sobib mulle.?
Schasmini sõnul vähenevad erinevused avalikus sektoris ja erasektoris töötava ametniku vahel pidevalt. ?Ka äri muutub järjest reglementeeritumaks ja protseduurireegleid järgivaks,? lisab Schasmin.