Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pensioni fondiplaani raha kahanenud 25
Eestlased on fondiplaani kaudu pensionideks investeerinud 15?20 miljonit krooni, mille väärtus on selle aasta algusest majanduslanguse tõttu kahanenud 4?5 miljoni krooni võrra, ütles Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potisepp.
Erinevalt soomlastest ja rootslastest, kes suunavad oma raha massiliselt riskivabamatesse kindla kasvuprotsendiga toodetesse, pole eestlasi paanika tabanud, kinnitas Potisepp.
?Inimesed küsivad viimastel päevadel väga palju oma portfelli tuleviku kohta, kuid lasevad ennast veenda, et pikemaajalises perspektiivis nad võidavad,? rääkis Potisepp.
Praegu oleks Potiseppa sõnul õige aeg fondidesse investeerida, sest kriis on nendest palju õhku välja lasknud. ?Need, kes maksavad 500?700 krooni kuus pensioni tarbeks, on siiski suhteliselt vähe kaotanud võrreldes lühiajaliste investeeringutega,? lausus Potisepp. ?Mitmekümneks aastaks fondiplaani portfelli koostanud inimene peab endale aru andma, et nii pika aja jooksul võib majandus tõusta ja langeda mitu korda.?
Potisepp sõnas, et pikaajalise investeeringu korral ei oleks investoril mõtet liiga tihti oma portfelli seisu uurida, sest lühiajalises plaanis kõikumistele ei maksa tähelepanu pöörata.
Potisepa fondiplaani leping kestab veel üle 20 aasta, portfelli seisu vaatab ta kord nädalas. ?Seda on ilmselgelt liiga palju, aga see on nii inimlik,? möönis Potisepp, lisades et ta ei lase end sellest häirida, et portfelli väärtus on kõvasti kahanenud. Pigem lohutab ta end mõttega, et igakuiseid sissemakseid tehes saab ta langenud aktsiahindade tõttu sama raha eest rohkem ja hindade tõustes tasub see ära.
Potisepp tunnistas, et ainsana morjendab teda investeeringute juures mõte, et Jaapanis 18 aastat tagasi investeeritud jeeni väärtus on täna ikka seesama. ?Jaapan on kurb kogemus, aga loodetavasti see mujal ei kordu,? lausus ta.
Investeeritud raha kaotamine jättis seni mõjutamata alates augustikuust tegutsevat LHV Directi pensionifonde klientide käitumise, ütles pensionifondide juht Robert Kitt. ?Kliendid mõistavad, et erinevalt pensionikindlustusest jäävad fondide kulutused tunduvalt väiksemaks, mis võimaldab inimestel pikemas perspektiivis suuremat võitu,? rääkis Kitt. ?Kindlustuspoliisid näivad turvalisemad, kuid seda ei näita keegi, kuhu ja kui palju kulutatakse,? ütles Kitt.
Vaatamata aktsiate praegusele langusele võidavad kõige rohkem siiski need, kes on 80 protsenti investeerinud aktsiatesse ja ülejäänud 20 protsenti võlakirjadesse, kinnitas Robert Kitt.