Käibemaksuseaduse mõju

Uuest aastast jõustub uus käibemaksuseadus, mis toob endaga kaasa mitmeid olulisi muudatusi käibemaksuga maksustamisel. Kuigi seadus võeti vastu juba 14. juunil ning seda on jõutud nii ajakirjanduses kui koolitusüritustel tutvustada, püüaks siiski anda ülevaate mõnedest muudatustest, mis võivad muuta ettevõtjate või tarbijate maksukoormust.

Kuna uus seadus sisaldab nii maksukoormust suurendavaid kui vähendavaid sätteid, on väga raske anda lõplikku hinnangut maksukoormuse osas ? erinevate ettevõtjate jaoks võib tulemus olla väga erinev.Esmalt siis maksukoormust suurendavatest muudatustest.

Uue seaduse § 3 lg 1 p 2 annab praeguse seadusega võrreldes laiema omatarbe definitsiooni. Tegemist on juhtumiga, kus ettevõtja on algselt soetanud kaubad ja teenused ettevõtluse tarbeks ja sisendkäibemaksu maha arvanud, kuid hiljem selgub, et kaupa või teenust hakatakse kasutama kas ettevõtja enda või tema töötajate isiklikes huvides (ametiautot kasutatakse erasõitudeks, bürooruumid võetakse kasutusele eluruumidena, poepidaja võtab müügilolevat kaupa isiklikuks tarbeks). Praeguse seaduse kohaselt loetakse omatarbeks ainult tööandja poolt töövõtjale antud hüvesid (kauba või teenuse tasuta üleandmine), kuid uue seaduse kohaselt hakatakse maksustama ka iseendale suunatud omatarvet ? nt olukord, kus FIE või mittetulundusühing lõpetab vara kasutamise ettevõtluses ja hakkab seda kasutama muul otstarbel.

Seaduse § 6 lg 3 kohaselt hakatakse maksustatama teenuse importi. Praegu on tegu Eestis tundmatu nähtusega (erand on ainult kaupade sissevedu kasutusrendi tingimustel). Teenuse importija peab hakkama tulevikus deklareerima käibemaksu sisseostetud teenuse hinnalt.

Kui importija kasutab seda teenust oma maksustatava käibe tarbeks, siis täiendavat maksukoormust ei teki, sest importija arvab samas deklaratsioonis arvestatud maksusumma ka kohe sisendkäibemaksuna maha (umbes nii, nagu praegu arvestab käibemaksu metsamaterjali ostja). Kui aga teenuse importija on nt riigiasutus, pank, kindlustusselts, mittetulundusühing või FIE, kes tavaliselt saavad sisendkäibemaksu ainult osaliselt maha arvata, siis nemad peavad tulevikus arvestama imporditud teenuse hinna kallinemisega mittemahaarvatava käibemaksu võrra. Samas likvideerib teenuse impordi maksustamine ebavõrdse olukorra, kus välismaalt teenuse ostmine on odavam kui kodumaalt.

Seaduse § 14 lg 2 kohaselt arvatakse edaspidi maksustatava väärtuse hulka kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks riigi-, valla- või linnaeelarvest maksukohustuslasele antav sihtotstarbeline toetus.

Sellised toetused on nt ühistranspordi piletihinna alandamiseks antud dotatsioonid. Kapitalitoetusi, intressitoetusi jt toote hinnaga vahetult mitteseotud toetusi ei maksustata. See muudatus võib kaasa tuua piletihindade tõusu ? erinevalt praegusest korrast hakatakse käibemaksuga maksustama mitte ainult seda osa piletihinnast, mille tasub reisija, vaid ka riigi või omavalitsuse poolt kinnimakstavat osa. Eriti teravaks võib olukord minna omavalitsuste makstud dotatsioonide puhul. Käibemaks laekub riigile, st omavalitsustel puuduvad vahendid dotatsioonide suurendamiseks käibemaksu võrra.

Seaduse kohaselt loetakse kinnisasjad kaubaks ning hakatakse käibemaksuga maksustama kruntide ja võõrandamise eesmärgil ehitatud ehitiste müüki ehitise esimese omaniku poolt (§ 18 lg 2 p 3). Praeguse seaduse kohaselt kinnisasjade ning ehitiste müüki ei maksustata.

Seaduses puudub erisäte mittetulundusühingute ja sihtasutuste ettevõtluse mõiste kohta. Täna kehtiv säte on põhjustanud palju segadust ning võimaldanud ühele kindlale õiguslikule vormile kaupade ja teenuste müügil konkurentsieeliseid, mis ei ole kooskõlas käibemaksu kui neutraalse tarbimismaksu põhimõtetega. Need mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes vahepeal jõuti käibemaksukohustuslaste registrist kustutada, peavad end uuesti registreerima, kui nad müüvad kaupu ja osutavad teenuseid (nt kirjastustegevus, tasuliste ürituste korraldamine).

Seaduses toimuvad ka mitmed muudatused maksuvabastuste ja soodusmäärade osas. Nt matusetarbed ? ja teenused, mille käive on praegu maksuvaba, maksustatakse alates uuest aastast 5-lise käibemaksuga (§ 17 lg 2 p 5). Kuna maksuvabastus ei anna sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, siis ei pruugi see muudatus teenuse hinda sugugi tõsta, vaid mõnel juhul hoopis langetada. Teatri- ja kontserdipiletite pääsmeid hakatakse maksustama praeguse 0 asemel 5 maksumääraga (§ 17 lg 2 p 6). Alates 1. juulist 2005 hakatakse elanikele müüdavat soojusenergiat ning küttematerjale maksustama praeguse 5 asemel 18-lise määraga (§ 17 lg 5). ELiga liitumisel asendub perioodiliste väljaannete ja õpikute nullmäär 5 käibemaksumääraga.

Maksukoormust vähendavatest muudatustest homses ÄPs.