Äriregister on FIE-le kohustuslik alles siis, kui käive ületab 250 000 krooni

Põhimõtteliselt võib tulu, mida tulumaksuseadus ettevõtlustuluks klassifitseerib, teenida ka ilma end ettevõtjaks registreerimata. Sellisel juhul aga ei saa tuludest nende teenimiseks tehtud kulusid maha arvata. Ka palgatööjõudu võib kasutada ilma, et peaks ennast tingimata ettevõtjaks registreerima.

Ettevõtlus on tulumaksuseaduse järgi isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Neid, kes on ettevõtlustulu teeninud ilma ennast ettevõtjana registreerimata, võidakse karistada rahatrahviga kuni saja päevapalga ulatuses. Siiani ei ole aga seda Eestis veel tehtud.

Maksuametis registreerimiseks tuleb kaasa võtta pildiga isikut tõendav dokument. Kohapeal tuleb täita kindlas vormis avaldus. Kui avaldusele märgitud andmed hiljem muutuvad, tuleb sellest maksuametile viie tööpäeva jooksul teatada. Maksuametis registreerimine ja hiljem andmete muutmine on tasuta.

Maksuametis või äriregistris registreerimine ei tähenda aga automaatselt luba ükskõik millisel alal tegutsemiseks. Mõnel tegevusalal on tegutsemiseks vaja taotleda riigi kehtestatud korras luba ? tegevuslitsentsi. Kes tahavad tegutsema hakata litsentseeritavas ärivaldkonnas, peavad registreerimisel esitama tegevuslitsentsi, tegevusloa või korraldusloa ärakirja.

Tulumaksuseadus ei pea ettevõtluseks iseendale väärtpaberite ostmist ja nende müümist, seetõttu ei registreerita ettevõtja tegevusalana enda nimel väärtpaberite ostu ja müügiga tulu teenimist. Ka kohalikud omavalitsused esitavad oma piirkonnas ettevõtjatele tingimusi. Sagedamini nõutakse kauplemis- või teenindusluba. Riiklik tegevuslitsents ja kohaliku omavalitsuse tegevusluba ei asenda teineteist ning maksuametis registreerimine ei asenda neist kumbagi.

Registreerimisel on soovitatav kirja panna võimalikult palju tegevusalasid ning sõnastada need võimalikult üldsõnaliselt. Maksuametid ajavad nimelt viimasel ajal aktiivselt poliitikat, et kulusid võib tuludest maha arvata ainult nendel aladel tehtud tehingute puhul, mis mahuvad registreeritud tegevusalade alla. Selline arvamus ei tulene küll seadustest, kuid nii võib kokku hoida hulga närve, ajast ning rahast rääkimata.

Kui tuleb ette mõni tehing, mis ei sobi registreerimisel kirja pandud tegevusalaga kokku, minge oma maksuametisse ning täiendage tegevusalade loetelu. Seda, kuidas peaks registreerimisel tegevusalade nimetusi sõnastama, ei kirjuta ette ükski seadus.

Kui firmad peavad tingimata olema kõik äriregistrisse kantud, siis füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) kantakse äriregistrisse tema enda nõudel. Kohustuslik on see ainult siis, kui ettevõtja muutub käibemaksukohustuslaseks, st tema ettevõtluse käive aasta algusest arvestades ületas 250 000 krooni. Kui ettevõtja soovib ametlikel paberitel (arvetel, lepingutel) kasutada spetsiifilist ärinime, mis sisaldab rohkem sõnu kui tema ees- ja perekonnanimi, siis peab ta ennast koos ärinimega äriregistris registreerima.

Avaldusele (vt tabelit) lisatakse isiku allkirja notariaalselt kinnitatud näidis ja sidevahendite (telefon, faks vms) numbrid. Äriregistris registreerimisel tuleb tasuda 500 krooni riigilõivu ja maksta notarile teie allkirja tõendamise eest. Hilisem äriregistri kande muutmine maksab füüsilisest isikust ettevõtjale 150 krooni.

Äriregistris registreerimise kohustus sätestatakse seadustega. Kui seadustes pole sellist kohustust ette nähtud, ei ole kellelgi õigust seda ettevõtjalt nõuda. Litsentseeritavatel aladel tegutsemiseks nõuab rahandusministeerium ka füüsilisest isikust ettevõtjatelt enda kohest äriregistris registreerimist. Selle nõude aluseks on äriseadustiku paragrahv 521. Äriregistris registreerimine peaks klientidele mõjuma usaldustäratavalt ? vähemalt teoreetiliselt. See oleneb muidugi ka tegevusalast.

Pärast registreerimist peab FIE hakkama maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seda tuleb teha kord kvartalis kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks. Jooksva kvartali eest tuleb maksta vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (praegu 700 krooni) arvutatud summa ? 693 krooni. Kui ettevõtjaks registreeriti kvartali sees, tuleb maksta proportsionaalselt ettevõtjaks olemise päevadega selles kvartalis. Rohkem makseid esimesel tegevusaastal teha ei tule.

Teisel aastal tuleb tasuda ka tulumaksu avansilisi makseid. Need peavad maksuametile laekuma 15. juuniks, 15. septembriks ja 15. detsembriks ja iga makse suurus on 1/4 eelmise aasta maksustatavalt tulult arvutatud tulumaksu summast. Kui eelmisel aastal ettevõtluse maksustatavat tulu ei olnud, ei tule järgmisel aastal tulumaksu avansilisi makseid teha.

Avansiliste maksete jaoks pole deklaratsiooni vorme, need tuleb lihtsalt maksuameti vastavale arvele tasuda. Neil, kes tegutsevad ettevõtlusega palgatöö kõrvalt, arvestatakse sotsiaalmaksu avansiliste maksete juures seda, kui palju tööandja on maksnud. Kui tööandjalt on laekunud vähemalt 693 krooni, ei pea ettevõtja ise avansilisi makseid tegema. Ka pensionärid ei pea avansilisi makseid tasuma.

Kui aga aasta läbi on, peavad kõik ettevõtjad ettevõtluse maksustatavalt tulult (s.o tulu ? kulud) maksma 26% tulu- ja 33% sotsiaalmaksu. Siis enam tööandja makstud sotsiaalmaksu ei arvestata ja ka pensionäridele pole selles osas erandeid tehtud.