Firma müüki komplitseerivad sageli mitut liiki maksuküsimused

Kadri Arula 29. oktoober 2001, 00:00

Firmade müügil saab maksuküsimused jagada kolme gruppi.

Äriseadustiku kohaselt saab ühinemine toimuda laias laastus kahel viisil. Esimesel juhul üks äriühing ühineb teisega, sealjuures läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule ja pärast ühinemist loetakse ühendatav ühing lõppenuks. Teisel juhul asutavad ühinevad ühingud uue äriühingu ja annavad oma vara üle sellele uuele ühingule.

Eeltoodud kahel juhul vara ümberpaigutamine äriühingute ühinemise käigus maksukohustust ei tekita. Samuti ei maksustata nimetatud tehingut käibemaksuga, sest käibemaksuseaduse tähenduses ei peeta vara üleandmist äriühingute ühinemisel käibeks.

Kuigi ühinemise käigus toimub ka ühendatava äriühingu või ühinevate äriühingute aktsiate või osade vahetamine ühendava või uue äriühingu aktsiate või osade vastu, ei kaasne sellega aktsionäridel või osanikel maksukohustust. Tulumaksuseaduses otsene regulatsioon selle kohta puudub.

Arvestades tulumaksuseaduse § 38 lg 5 sätetega soetamismaksumuse arvestamise kohta äriühingute ühinemise, jagunemise tulemusena omandatud osalusele, on see põhimõte seaduses siiski kaudselt väljendatud. Osundatud paragrahv reguleerib olukorda, kus äriühingute ühinemise või jagunemise tulemusena omandatud osaluse müügi korral loetakse selle osaluse soetamismaksumuseks ühineva, ühendatava, jaguneva äriühingu soetamismaksumus või nimetatud osaluse soetamiseks tehtud sissemaksed, millele on juurde arvatud ühinemise või jagunemise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud väljamaksed.

Äriseadustiku kohaselt on äriühingu jagunemine võimalik likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele, sealjuures saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks.

Eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule ning omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing.

Äriühingute jagunemisel kehtivad samad maksustamispõhimõtted mis ühinemiselgi. Teisisõnu maksukohustust ei teki ei tulumaksuseaduse ega ka käibemaksuseaduse mõttes.

Samas tuleb arvestada, et ühinemise ja jagunemise käigus lähevad teisele (ühendavale, omandavale) äriühingule üle ühendatava või jaguneva ühingu varad ja kohustused.

Need samad varad ja kohustused võivad sisalda endas ka maksude ettemakseid ja maksukohustusi. Maksukorralduse seaduse järgi lähevad ühinemise ja jagunemise käigus üle ka maksuseadusest tulenevad maksukohustused ning õigus enammakstud maksusumma tagasisaamisele. Samas ei reguleeri maksuseadused, kas ja kuidas läheb ühinemise ja jagunemise käigus üle tulumaksuseadusest tulenev õigus vähendada dividendidelt arvestatud maksukohustust aastatel 1994?1999 tasutud tulumaksu arvel. Kui ühinemisel oleks loogiline eelmiste aastate kasumid ja tulumaksud summeerida, siis jagunemisel nende jagamine on märksa komplitseeritum. Kuna seaduses vastav regulatsioon puudub, on ühinemise ja jagunemise käigus nende õiguste üleandmise võimalus ja kord uutele äriühingutele küsitav.

Lisaks äriseadustiku mõistele ?äriühingute ühinemine? on võimalik, et äriühingute ühendamiseks müüakse ühe äriühingu varad ja kohustused teisele äriühingule. Lõppkokkuvõttes tavaliselt esimene äriühing likvideeritakse. Sel juhul tuleb juhinduda äriseadustiku paragrahvist 5, mis sätestab ettevõtte varade ja kohustuste ülemineku.

Tulumaksuseadusest tulenevaid kohustusi ettevõtte varade ja kohustuste müügil ei teki, isegi mitte siis, kui on tegemist tulumaksuseaduse mõistes tehinguga seotud isikute vahel. Küll aga tekib varade ülemineku korral käibemaksu tasumise kohustus. Kuigi ostja peab varade ja kohustuste müüjale tasuma väiksema summa (varad miinus kohustused), kui on varade kogumaksumus, tuleb käibemaksu kõigele vaatamata arvestada varade turuväärtuselt, sealhulgas ka goodwill?ilt. Varade ostja saab käibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Kuna tavaliselt ei ole varade ostu puhul tegemist väikeste summadega, siis mõjub see rahavoogudele.

Nii nagu ühinemise ja jagunemise puhul lähevad ka ettevõtte varade ja kohustuste müügi korral üle ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud maksukohustused ja enammakstud maksusumma tagasisaamise õigus.

Ettevõtte varade müügile võib järgneda varem või hiljem äriühingu likvideerimine. Tulumaksuseaduse kohaselt ei käsitleta likvideerimisjaotisi dividendidena, vaid neid maksustatakse kui füüsilise isiku või mitteresidendi tulu vara võõrandamisest. Järelikult likvideeritaval ettevõttel endal tulumaksukohustust ei teki.

Füüsilisel isikul või mitteresidendil tekib tulumaksukohustus juhul, kui väljamakstav likvideerimisjaotis ületab osaluse soetamismaksumust või isiku poolt tehtud sissemakset osaluse omandamisel. Kui mitteresident on resident riigis, millega Eestil on sõlmitud maksuleping, siis on tõenäoline, et sellel mitteresidendil ei tekigi maksukohustust Eestis, vaid oma asukohariigis. Kui mitteresidendil tekib kohustus tasuda tulumaksu siiski Eestis, siis on pigem otstarbekas eelnevalt välja maksta dividendid. Seda eelkõige siis, kui tekkivat maksukohustust saab vähendada aastatel 1994?1999 tasutud tulumaksu arvelt.

Samuti tuleb arvestada, et kui likvideerimisjaotisi ei maksta rahas, vaid jagatakse vara, mis käibemaksuseaduse kohaselt on käibemaksuga maksustamise objekt, siis tuleb arvestada käibemaksu nende varade turuväärtuselt.

2000. aasta algusest kehtima hakanud tulumaksuseaduse kohaselt on maksustamine äriühingute ühinemisel ning jagunemisel suhteliselt lihtne. Kuid kuna iga ühinemise ja jagunemise protsess on omanäoline, siis tuleb jälgida, et tähelepanuta ei jääks ka maksustamise küsimused.q

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:09
Otsi:

Ava täpsem otsing