Tallinn müüb Tallinna odavalt

?Lastest on kahju, käivad mul siiamaani järel ja küsivad, millal merele saab,? ütles Tallinna ekskapten Arvo Takking. 350 lapse meelehärmiks koondas linnavalitsus tänavu mais Takkingi koos muu meeskonnaga.

Rahvas mäletab kapten Takkingu Tallinna, mis kuulub täna veel linnale, kurseerimas Georg Otsa eelkäijana Soome vahet. Kui Eesti Merelaevandus ta maha kandis, sai Tallinn tuntuks lasteringide kohana. Tallinna haldab linna spordi- ja noorsooamet. Linn ja riik investeerisid laeva miljoneid kroone maksumaksja raha. Kapten Takking ei nõustu väitega, et tegemist on vaid vanaraualademega. ?Veeteede ameti aktiga on Tallinn sadama piires merekõlblikuks tunnistatud,? ütles kapten. ?Sadama piires sellepärast, et masinaid tuleks remontida.?

Kapteni sõnul kuluks laeva täielikult reisikõlblikuks muutmiseks umbes 10 miljonit krooni. Selle summa sees saaks n-ö euroremontida ka laeva kogu sisemuse. Äsja seisis alus dokis Balti Laevaremonditehases, kes andis peatselt vanarauaks lõigatavale kerele 10aastase garantii.

Tallinna spordi ja noorsooameti infospetsialisti Siiri Kuusi väitel tahab linn laevast lahti saada põhjusel, et selle ekspluatatsioon on kallis. Maismaal kujuneksid tema ülalpidamiskulud ca kuus korda odavamaks. ?Kasutusefektiivsus noorsootööks on madal,? väitis Kuus. Laeva müügihinna määrab tema väitel eksperthinnangu alusel Tallinna linnavolikogu.

Teadaolevalt ainsa ekspertarvamuse, millega laev ilmselt müüki läheb, andis laeva kohta kapten Uno Laur firmast Consulting of Merchant Marine. Laur hindas laeva väärtuseks 800 000 krooni ehk vanametalli hinna.

Praegu uurib Tallinna volikogu revisjonikomisjon, kes linnavalitsusest andis kapten Laurile palve laeva hinnata. Revisjonikomisjon püüab ühtlasi selgusele jõuda kahtlustes, kas kapten ei viidud mitte oma ülesande osas eksitusse. Teisisõnu, ei tellitud ekspertarvamus mitte laeva tegeliku väärtuse, vaid laeva kui vanaraua kohta. Kapten Lauri mobiiltelefon jäi eile väljalülitatuks.

Riik on Tallinna peale viimastel aastatel kulutanud miljoneid kroone maksumaksja raha.

Linnavalitsuse infospetsialisti Siiri Kuusi väitel kulutas näiteks Tallinna linna spordi- ja noorsooamet laeva jaoks miljon krooni. Selle raha eest laev dokiti, remonditi veetanki, torustikku jne.

Tallinna kunagise linnavoliniku Igor Pissarevi andmetel kujunes see summa mitu korda suuremaks, laevale on kulutatud vähemalt 6?7 miljonit krooni. Kogu see summa tuleb kokku mitte ainult Tallinna spordi- ja noorsooameti, vaid ka teiste linnavalitsuse ametite, haridusministeeriumi jt eraldistest.

Tallinna abilinnapea Liisa Pakosta eitas eelmisel aastal plaani laev maha müüa ning vastas 2000. a augustis Igor Pissarevi arupärimisele laeva saatuse kohta: ?Arengutegevus on suunatud eelkõige laste ja noorte teenindamisele ja ?ärastamisprotsessi käivitamisest? ei saa juttugi olla.? Abilinnapea lisas, et odavam on luua noortekeskusi kui vanglaid.

Mitu laevakaptenit, kellega Äripäev konsulteeris, ennustavad laevale teistsugust saatust kui metallikääride ohvriks langemine. Keegi ostab ta linnavolikogu määratud alghinnaga 800 000 krooni, viib seejärel Soome, kus laevale tehakse 10 miljoni krooni eest põhjalik remont. Seejärel kerkib laeva turuhind vähemalt 60 miljoni kroonini ning ta saab kuhugi Kariibi mere kanti mõnesse arenguriiki maha müüa. Seega kaotab Tallinna linn oma nimekaimust laeva müügiga vanarauaks vähemalt kümneid miljoneid kroone.

Linnavalitsuse ametnikud määrasid mootorlaevale Tallinn umbes samasuguse saatuse, nagu langes osaks paljudele kunagise hiigelettevõtte Ookean laevadele. Nendega kaubitsedes teenisid ärimehed kümneid miljoneid dollareid. Sellise skeemi rakendamist peab küllaltki tõenäoliseks ka ekslinnavolinik Igor Pissarev.

Mootorlaeva uut omanikku tuleb allikate väitel otsida temaga ühel või teisel viisil seotud firmade hulgast. Üheks kosilastest nimetasid allikad ASi MSCA, mida juhivad mitmed tuntud meremeeste pojad, kes üritasid laevas välja ehitada koolituskeskust. MSCA üks juhtidest Tanel Hinno, kellele annab tööd ka Hansatee, eitab soovi laeva ära osta.

Merendusärimeestele tekkis mootorlaeva osas suvel, pärast laevameeskonna koondamist rivaal, ühendatud rahvaparteilase Peep Sarapuu firma KSK Mahtra. Linnavalitus valmistas juunis Sarapuu jaoks ette laeva rendilepingu, kuid see jäi sõlmimata. Linnaametnikud tõid järsu keeldumise ettekäändeks Sarapuu firma võlad, ehkki need olid minimaalsed.