Mainekujundusega on alustatud valest otsast

Äripäeva arvates on praegu veel ennatlik otsustada, kas üldse ja kui suure summa ulatuses peab riik finantseerima Eesti mainekujunduskampaaniat.

Valitsus on lubanud kulutada 40 miljonit krooni Eesti tutvustamiseks. Samas ei ole aga üldsegi selge, milline see kampaania tuleb. Täpne ettekujutus puudub ka projekti eestvedajatel, kes esialgu nõudsid riigieelarvest 80 miljonit krooni, kuid ei osanud samas selgitada, mida nad selle rahaga kavatsevad teha.

Enne kui otsustada selle üle, kas Eesti vajab suurejoonelist kampaaniat ja kui palju see maksma läheb, peab olema teada, milline on kampaania sisu ja eesmärk.

Peaministri nõuniku Tarmo Sumbergi sõnul muutub tänu kampaaniale Eesti ettevõtjatel lihtsamaks oma toodete turustamine välisturgudel. Lisaks hakkab Eestis rohkem turiste käima. Turistide arvu suurenemisest saavad kasu erinevates majandussektorites tegutsevad ettevõtjad. Sumbergi hinnangul peaks Eesti iga-aastane turunduseelarve olema 30?50 miljonit krooni. Tema sõnul oodatakse, et kampaania tulemusena suureneb Eesti eksport aastas 4,4 miljardi krooni võrra ning välisinvesteeringud 500 miljoni krooni võrra. Turismitulu peaks kasvama igal aastal 1 miljardi krooni võrra.

Efektiivsem oleks seada üks eesmärk, olgu selleks siis Eesti muutmine tuntumaks turistide, välisinvestorite või Eestis toodetud kaupade tarbijate hulgas. Iseküsimus on, kas riik peaks üldse taolist kampaaniat finantseerima.

Ekspordi, välisinvesteeringute ja turistide arv suurendamisele aitab palju rohkem kaasa see, kui riik keskendub teravamate probleemide lahendamisele. On enesepettus jääda pärast kampaaniat ootama välisinvestorite tulva, kui me ei suuda eelnevalt vähendada bürokraatiat, lahendada kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleemi või tagada investoritele stabiilset maksusüsteemi.

On mõttetu kulutada maksumaksja raha välisinvestorite meelitamiseks ja samas Mõõdukate suu läbi teatada, et praeguse koalitsiooni kehtestatud investeeringute tulumaksuvabastuse otsus muudetakse varsti, et nii katta astmelise tulumaksu kehtestamisega tekkiv eelarveauk.

Eesti mainekujunduse kampaania eestvedajad peavad üheks sihtturuks Venemaad. Meil ei ole mõtet korraldada kampaaniat, et muuta Eesti riigi maine venelaste silmis positiivseks, kui samas esineb peaminister Mart Laar oma erakonnakaaslastele saadetud kirjas naaberriigi suhtes ülikriitiliste märkustega.

Eesti riiki aitab tuntuks muuta see, kui me oma tegevusega eristume positiivselt oma naabritest ja teistest Euroopa riikidest. Eile toimunud mainekonverentsil esinenud mainekujunduse asjatundja Bengt Eriksson ütles, et Eesti ettevõtluse areng on olnud suurepärane edulugu. Äripäeva arvates on oluline senist liberaalset majanduspoliitikat jätkata. Eestit ei tee tuntuks mitte riigieelarvest finantseeritav kampaania, vaid siin elavad ettevõtjad ja kodanikud.