Tervishoiureform

Tervishoiureformi eesmärk on elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse kindlustamine.

Maksumus. Reformi täpne maksumus on teadmata, esialgne hinnang on 5,5 miljardit krooni 15 aasta jooksul. Peamised täiendavad kulud reformi läbiviimiseks on seotud haiglate rekonstrueerimisega ja kolme uue haigla ehitusega. Reformi eesmärgi saavutamiseks on hädavajalik ka ühtse infosüsteemi loomine ja tervishoiutöötajate ümberõppe korraldamine.

2001. a sügiseks töötatakse välja tervishoiuinvesteeringute rahastamise põhimõtted ning juhtimise ja kontrollmehhanismid tervishoiusüsteemi stabiilse arengu tagamiseks, kus täpsustatakse investeeringute vajadusi, investeeringute rahastamist, haiglate juhtimist ja aruandlust ning erasektori kaasamise võimalusi.

Senine korraldavate tegevuste finantseerimiskava näeb ette 35% projekti maksumuse katmiseks laenu võtmist Maailmapangast (21 mln USD).

Haiglate rekonstrueerimise kogukulud koos uusehitistega on hinnanguliselt 4,5 miljardit krooni. Ühtse infosüsteemi kulud 3 aasta jooksul on orienteeruvalt 15 mln kr.

Uus haiglate struktuur. Haiglavõrgu restruktureerimine seisneb haiglate riigisisese jaotuse ning voodikohtade arvu optimeerimises. Restruktureerimise käigus jagatakse Eesti neljaks teeninduspiirkonnaks. Igas piirkonnas hakkab paiknema keskhaigla või piirkonna haigla / ülikoolihaigla.

Praegused teise ja kolmanda tasandi arstiabi andvad haiglad korraldatakse etapiviisiliselt ümber 10?15 aasta jooksul. Kõige kõrgemal tasemel ravi osutab kolmanda tasandi haigla, milleks on piirkonna haigla, teeninduspiirkonnaga 0,5 kuni 1 miljonit inimest.

Mõju majandusele. Tervishoiusüsteemi ümberstruktureerimine pidurdab edaspidist tervishoiukulutuste järsku tõusu. Tervishoiu kogukulud moodustasid 1999. a 6,4% SKPst. Arenenud riikides on see valdavalt 8% ja 10% vahel. Ka Eestis peaksid tervishoiu kogukulud moodustama vähemalt 7% SKPst.

Suur investeeringute maht avaldab tsüklilist mõju. Haiglavõrgu renoveerimiseks vajaliku kapitalikaupade impordi tõttu võib ajutiselt nõrgeneda maksebilansi jooksevkonto.

Planeeritav tööjõu ümberkvalifitseerimine aitab ennetada valdkonna struktuurse tööpuuduse teket. Probleemiks võivad osutuda seoses ELi tööturu avanemisega Eesti arstide ja hooldustöötajate madalad palgad.

Väljavõte liitumiseelsest majandusprogrammist 2001?2005 (rahandusministeerium)