Eesti Energialt ja valitsuselt pikk elektri?okk

Majandusminister Henrik Hololei avalikustas Eesti Eduka Arengu foorumil elektrienergia hinnatõusu kava lähemateks aastateks. Nii kallineb näiteks 2003. aastal elektronide suunatud liikumine äritarbija juurde lisaks inflatsioonile veel 10 protsenti.

Äripäev tunnustab selget sõna elektrienergia hinna kujunemise kohta tulevikus. See lihtsustab tarbija pikemaajalisi investeerimisotsuseid, mis on suunatud elektrienergia tarbimise järsule kokkuhoiule.

Mitu head aastat ajas riiklikus omandis monopoolne Eesti Energia tarbijale puru silma. Jutud soodsast öisest energiast ja mugavast elektriküttest pidid kinnitama kliendid Eesti Energia lõa otsa. Nüüd on see juhtunud ja kaardid avatud. Tuleb välja, et tarbijad investeerisid Eesti Energia äri eduks.

Eesti on valitsuse ja suurärimeeste vaikival heakskiidul valinud elektrienergia hinna inflatsioonilise mudeli.

Hololei andmetel kallineb elekter 2002. aastal keskmiselt 21 protsenti (kõik tarbijad kokku). 2004. aastaks on kasvuprognoos võrdne mitte enam tarbija-, vaid tootjahinnaindeksiga. 2000. aastal oli tootjahinnaindeksi kasv 4,9 protsenti, kuid energeetikas ? pange nüüd tähele! ? null protsenti. Seega kallines elektri väljamüük, ilma et tootmiskulud oleksid tõusnud.

See asjaolu lubab eeldada elektri hinna tõusu taltumist tulevikus ? kui muidugi valitsus tänaste põhimõtete juurde ikka jääb.

Ränk hinnatõus kiirendab alternatiivide, nagu biomassi-, tuule- ja hüdroenergia kasutuselevõtmist, ehkki praegu on nende hind põlevkivielektrist kõrgem. Ent vahe kogu aeg väheneb. Hinnatõus sunnib investeerima kokkuhoidu, mis säästab põlevkivivarusid ja keskkonda.

Elektrienergia hinna tõus pole kuidagi seotud Narva Elektrijaamade erastamisega, sest hind on tõusnud kogu aeg. Juba praegu tehakse uusi julgeid kasvuprognoose, ehkki jaamad on NRG-le veel formaalselt erastamata. Asi seisab laenu taga.

Halvim stsenaarium on jätkuv hinnatõus ilma elektrijaamade erastamiseta, s.o ilma investeeringuteta. Siis jääb peale hinna kõik vanaviisi: vananenud tehnoloogia, keskkonna saastamine, kaod ülekandeliinidel. Samas, kui elektrijaamad oleks erastatud varem, oleksid ka elutähtsad investeeringud laekunud varem.

Inflatsioonilist mudelit saavad Eestis jätkata ainult monopolid. Negatiivne on see, et neist alguse saanud uus inflatsioonikeerd tõstab ka muu toodangu hinda, vähendades nii meie kaupade ja teenuste konkurentsivõimet.

Otsast peale hakkab ka ?ristsubsideerimise likvideerimine?, mis on algusest peale olnud bluff. Kui 2003. aastal tõstetakse äriklientidel tariife, siis on 2004. aastal hea öelda, et ärikliendid maksavad kodutarbijale peale jne.

Avalikult tuleks öelda välja ka see, et energiaturu inspektsioon on degradeerunud kasutuks ripatsiks ? hinnatõusu takistamine temast ei sõltu, tema üksnes kinnitab hinna, mille on otsustanud Eesti Energia. Hea vähemalt see, et illusioone pole enam mõtet teha.