Messibuum on raugenud

Eestis tegutseb kaks spetsialiseeritud messikeskust ? Tallinnas ja Tartus, kuid messe korraldatakse elavalt ka teistes Eesti regioonides. Aeg-ajalt ilmub messikalendrisse uusi üritusi, mille roll ja funktsioonid kujunevad välja alles aastate jooksul. Sõnaga ? messidega ollakse harjunud, neid peetakse Eesti riigi majandus- ja kultuurielu lahutamatuks komponendiks. Samas on oluliselt muutunud suhtumine messidesse kui majandus- ja kultuurifenomeni. Valmisolek ja vajadus osalemiseks võimalikult paljudel messidel on asendunud range valikuga valdavalt ühe või äärmisel juhul kahe messi kasuks.

Välisfirmade huvi Eesti messidel osalemise vastu on vähenenud, ? on ju siinsel turul esindatud enamik rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkidest, tütarfirmad Eestis loodud, edasimüüjad valitud ning turg korrastunud. Oluliselt ei ole uusi tulijaid ka Eesti tootjate hulgast. Lisaks Eesti korraldatavatele messidele osalevad Eesti firmad riigi toel välisriikides korraldatavatel rahvusvahelistel messidel, kus mastaabid ning vastavalt ka võimalused silma paista ja kanda kinnitada on suuremad.

Tervitatav oleks firmade osalemine messidel nii kodu- kui ka välismaal. Piiratud ja kitsana tunduv Eesti turg on messikorraldaja arvates piisavalt atraktiivne Eesti firmade jaoks. Hetkel on mitmetes valdkondades (energeetika, mööbli-, toiduaine-, ehitusmaterjalitööstus jt) tegutsevad Eesti tootjad Eesti messidest kõrvale jäänud. Põhjusena seesama turu piiratus, oma turupositsioonide ja maine tugevuse tunnetamine, huvide keskendumine ekspordile, kulude kokkuhoid, meediareklaamikampaaniate eelistamine jm.

Messide potentsiaalsed eksponendid pööravad enim tähelepanu messi senisele renomeele, sihtrühmade valikule, messi raames toimuvate teabe, nõustamis- ja koolitusürituste kvaliteedile, messikorraldaja pakutavale teenustepaketile ja teenuste hindadele. Iga messiosaluse taga on kalkuleeritud arvestus. Õnnestumise korral messil ? saadi juurde uusi kliente ja koostööpartnereid, parandati mainet, täideti messiks püstitatud eesmärgid ? on kindel, et messile tullakse ka järgnevatel aastatel. Millise tsükliga ja millises ulatuses, on iseasi. Usun, et seni igal aastal korraldatavate messide korraldustsüklisse toob lähiaeg olulisi korrektiive. Mitmed temaatiliselt sobivad messid koonduvad ühte aegruumi. Messidel hakkab domineerima tsüklist mõjutatud keskendumine põhi- või eriteemadele.

Eesti messikalendrit rikastavad erialamessid (Hambaravimess, ?Medifar?, ?Instrutec?, ?Trükk ja pakend?, ?Keskkond?, ?Cleanest? jt), mille temaatika, osalevad firmad, esitletavad tooted-teenused pakuvad ametialast ja erihuvi valdavalt asjatundjatele. Selliste messide külastatavus ei tõuse publikumesside tasemele. Ja kas seda vajataksegi? Asjatundjail on aega, ruumi ja võimalusi tegelda asjatundjaga. Kontaktid on asjastatud, lisaks messile toimuvad selliste projektide raames konverentsid, seminarid, ümarlauad, konkursid. Sellised messid on ühtlasi pidevkoolituse atribuudiks. Erialamesse väärtustavad ka valdkonnas tegutsevad erialaliidud, -ühingud ja -seltsid. Selliste messide kvaliteet on prognoositav ning võimaldab pakkuda kvaliteetset teenust nii osalejaile kui ka külastajaile. Samas on messikorraldaja finantstulem osalevate firmade piiratud arvu, peaaegu olematu piletimüügi (enamik külastajaist kutsetega), suurenenud projektijuhtimis- ja reklaamikuludega võrreldes publikumessidega tagasihoidlik. Ometi peab messikalendris olema nii publiku- kui ka erialamesse.

Messivorm vajab uuendamist, et käia sammu majanduse, kultuuri, teaduse, tehnika ja tehnoloogia arenguga. Selleks aga tuleks algatada ühiskondlik diskusioon, millest võtaksid osa nii messidel osalevad firmad, korraldajad kui ka kõik messihuvilised. Ideid võib saata Eesti Näituste ASi elektronpostiaadressile [email protected].

Autor: Siimu Loogma