Tallinna linnavolikogu tegi ainuõige otsuse

03. detsember 2001, 00:00

Tallina linnavolikogu otsus arutult maksumaksja raha neelav mereringide tegevuskohana kaduvväikse kasuteguriga sõidukõlbmatu mootorlaev Tallinn ja väikelaev Junga maha müüa on saanud Äripäevas põhjendamatu kriitika osaliseks (ÄP 07.11. "Tallinn müüb Tallinna odavalt").

Tallinna ekskapteni Arvo Takkingu väide, et 10 miljonist piisaks laeva reisikõlbulikuks tegemiseks ja et lisaks saaks selle eest ka kogu laeva sisustuse euroremontida, on ilus muinasjutt. Arvutused näitavad, et 3200m² sisepõrandapinnaga, (lisaks mitu tekki ja mootor) vana laeva tänapäevanõuetele vastavusse viimine läheb maksma vähemalt 30?40 mln kr.

Artiklis on kirjeldatud alustuseks lugeja silme ette liigutava pildi hoolimatult tänavale visatud sadadest lastest ja laevaperest. Takkingu väide, et lapsed tal siiamaani järel käivad, on arusaamatu. Merehuviringide tegevus viidi üle Uus-Kalamaja 6 vastremonditud ruumidesse. Uues asukohas on laste kasutuses ca 450 m², kusjuures tingimused on võrreldamatult paremad kui vanas laevas. Mootorlaevas Tallinn oli lastega tegelemiseks oli võimalik kasutada vaid umbes 300 m² pinda, olmetingimused olid ebarahuldavad ? laev oli külm ja pime.

Laste merehuvialase tegevuse alast teenust ostab linn professionaalidelt vastavalt Mereakadeemiaga 28. septembril sõlmitud lepingule. Selle tarvis on Mereakadeemiale rendile antud väikelaevad Suurlaht ja Juku. Neid ei ole linnavalitsus kunagi müüa plaaninud. Maksumaksja raha raiskamine oleks just noortelaeva Tallinn ülalpidamise jätkamine.

Tõele ei vasta ka Tallinna linnavolikogu endise liikme Igor Pissarevi väide, et laeva on investeeritud vähemalt 6?7 miljonit krooni. Kahe silma vahele on jäetud, et enamik sellest summast ei kulunud mitte laeva investeeringuteks, vaid haldamisele. Raha ei kulunud mitte ühele laevale, vaid kolmele alusele. Tegevuskulud olid põhjendamatult kõrged. Noorteringide tegevust maismaal korraldada on mitmeid kordi odavam. Kogu laeva noortele kasulikuks pinnaks muutmine oleks nõudnud veel miljoneid.

Toonane linnavalitsus oleks pidanud Tallinna ja ühes sellega kolm väikest õppelaeva haridusministeeriumilt üle võtmata jätma. Praegune linnavalitsus jätkas ülevõtmise lõpuleviimisel käimasolevat projekti, mis tundus esmapilgul olevat täiesti mõistlik ja tore eelmiste linnavõimude algatus. Enne kui volinikud 4. oktoobril 2001 aastal hääletasid kahe laeva müügi poolt, oli asjaga tegeldud pea aasta. Kõiki poolt ja vastuargumente kaaludes otsustati, et linna kukrut koormavad kaks laeva tuleb avalikul kirjalikul enampakkumisel maha müüa.

Kahjuks peab nentima, et mereringide ?probleem? a la lapsed visati tänavale (ringides osales püsivalt ainult ca 100 last paar korda nädalas) on leidnud meedias kajastamist rohkem kui kogu Tallinna linna poolt lastele ja noortele suunatud tegevus. Linn toetas 2001. a 12 200 lapse treeningtegevust, 1500 lapse kooliväliste spordiringide tegevust, noorte puhkelaagrites käis sel aastal linna toel 8767 last ja noort, töömalevas osales 659 last ja noort, noorteprojektid on saanud linnalt tuge, kus oli kaasatud üle tuhande lapse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing