Kas tööturu soodne areng jätkub ka edaspidi?

Majanduse jahenemise tingimustes on tööturu arengud tänavu Eestis olnud üllatavalt positiivsed. Kolmandas kvartalis kasvas hõive eelmise aastaga võrreldes 4 200 ja eelmise kvartaliga võrreldes 12 800 inimese võrra. Töötuse määr vähenes 0,8 protsendipunkti võrra 12-le. Rohkem noori said tööd ning vähenesid regionaalsed erinevused.

Kas on positiivsete arengute jätkumist oodata ka edaspidi? Mitmed tegurid näitavad, et tõenäoliselt mitte. Esimene indikaator, mis teeb ettevaatlikuks, on ekspordi osas toimunud tugev langus. Välismajanduse mõjud avalduvad alati kõige enne väliskaubanduses, seejärel reageerib kogu majandus ning viimasena tööturg.

Kuigi majanduslik situatsioon erineb mitmeti 1999. a kriisist, saab siiski tõmmata mõned paralleelid. Ekspordi kasv hakkas aeglustuma 1998 III kvartalis, tööturul aga toimus tugev muutus alles I kvartalis 1999, mil töötus tõusis taseme võrra kõrgemale.

Sellest ei tasu veel järeldada, et lähitulevikus on sarnaseid arenguid oodata ? toimub vaid majanduskasvu aeglustumine, mitte majanduslangus. Ka on mõneti erinev majanduse struktuur ja peamiste kaubanduspartnerite majandus on stabiilsem, kui oli siis Venemaa majandus.

Sel aastal algas ekspordi langus III kvartalis, majanduskasvu märgatavat aeglustumist on oodata IV kvartalis. Seetõttu võib hõive kasv juba aasta lõpus peatuda ja järgmise aasta algul toimub tõenäoliselt mõningane hõive langus.

Tööturu olukorra halvenemisele viitavad ka arengud Euroopas, kus töötus mitmes riigis (nt Saksamaa, Prantsusmaa) on peale majanduskasvu aeglustumist suurenenud. Iga päev toob uudiseid, kus Euroopa suurettevõtted teatavad, et likvideerivad või kavatsevad likvideerida tuhandeid töökohti: elektroonikatööstuse ettevõtted Alcatel, Siemens, lennufirmad, Saksamaa pangad. Inglise firmad on lubanud kaotada 83 000 töökohta, Euroopa tööandjad kokku tahavad likvideerida 400 000 töökohta. Eestis on näiteks Elcoteq koondanud juba 400 töökohta.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) igakuised indikaatorid näitasid oktoobris tugevat ettevõtjate kindlustunde langust, madal tase säilis ka novembris. Septembris oli ettevõtjate kindlustunne veel suhteliselt tugev, samal ajal aga aeglustus tööstuse müügikasv juba 2,1-le.

Tööstuses, mis on suurima hõivatute arvuga tegevusala, toimus III kvartalis märgatav hõive langus võrreldes eelmise aastaga ning ka edaspidi on oodata languse jätkumist.

Hõive kasv on peamiselt toimunud hariduse ning jae- ja hulgikaubanduse arvelt. Suur hõive kasv hariduses oli mõnevõrra üllatav. Selle põhjus võib olla suurenenud nõudlus keeleõppe, arvutikoolituse jms järele. Eeldatavasti toimub edaspidi ses sektoris hõivatute arvu mõningane vähenemine.

Kaubanduses on jätkunud soodne areng, kuid edaspidi võib oodata ka ses sektoris aeglustumist seoses sisenõudluse alanemisega, mis pidurdab ka hõive kasvu. Sisenõudluse alanemisele viitavad ka septembri väliskaubanduse numbrid ? sisetarbimiseks mõeldud kaupade sissevedu eelmise kuuga võrreldes vähenes. Samuti näitavad EKI uuringud tarbija kindlustunde tugevat alanemist.

Maailmamajanduse kehvale olukorrale vaatamata ei pruugi negatiivne mõju tööturule ja Eesti majandusele tervikuna väga tugev olla. Eesti võimalus võib peituda allhangetes ? välisfirmad võivad kulude vähendamiseks osaliselt tootmise üle tuua Eestisse, kus on mõnevõrra odavam tööjõud. Positiivne näide siin Rootsi autotööstuse allhankeettevõtted, kes asusid hiljaaegu partnereid otsima Balti riikide ettevõtjate hulgast.

Palju sõltub Eesti ettevõtete kohanemisvõimest. Kui majanduskriis 1999 tabas enamikku ettevõtjaid ootamatult ja ei teatud, kuidas kriiside ajal toime tulla, siis tänaseks on paljudel ettevõtjatel kogemus olemas ning eeldatavasti osatakse neid ka kasutada.

Kuigi tulevikuväljavaated võivad esmapilgul paista pessimistlikud, kuid seda vaid siiski lühiajalises perspektiivis. Pikemaajaliselt on seoses kasvavate investeeringutega ja aktiivsete tööturumeetmete rakendamisega oodata hõive suurenemist. Järgmise aasta teisest poolest on oodata ka üldist majandusliku olukorra paranemist ja majanduskasvu kiirenemist.