Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sotsiaalmaksu aritmeetika

Olavi Kärsna 13. detsember 2001, 00:00

3. detsembri Äripäevas kirjutab maksuteadlaste seltsi juhatuse esimees Lasse Lehis, et kui sotsiaalmaksusüsteemi muuta, siis tuleks erinevate tuluvormide võrdse maksustamise huvides lahendada ka füüsilisest isikust ettevõtjate probleem (vt. Sotsiaalmaks töötajale? ). See, et ettevõtlustulu maksustatakse karmimalt kui näiteks väärtpaberite müügiga teenitud tulu või dividendidest saadu, ei ole õige. Millise signaali riik sellega ettevõtjatele saadab?

Kui aga rääkida sotsiaalmaksu tasumise kohustuse veeretamisest palgatöötajate õlule, ei tohi ära unustada üht tobedana tunduvat, aga väga olulist küsimust: kuidas seda 33 protsenti arvutatakse? Ei, ma ei aja jama. Just selliste pisiasjadena näivate probleemikeste taha takerdub Eestis põhimõtteliste küsimuste lahendamine pidevalt.

Kui tööandja ja palgatav lepivad kokku 10 000kroonises palgas, siis saab töötaja sellest puhtalt kätte 7 400 krooni. Tööandja peab 10 000 pealt maksma veel 33 sotsiaalmaksu, seega kogu tööandja otsene kulu sellise palga maksmisel on 13 300 krooni. Kui füüsilisest isikust ettevõtja kirjutab arve 13 300 kroonile, siis praeguse arvestusmetoodika juures jääb talle maksude kõrvalt ilma kulusid arvestamata puhtalt kätte 5453 krooni.

Siinkohal tekib kindlasti tahtmine rääkida nendest kulutustest, mida palgatöötaja peab tegema oma 7 400 kroonist, mida aga näiteks kodus töötav ettevõtja saab tulust maha arvata kui ettevõtlusega seotud kulu. Teisalt on tööandja teinud selle 10 000 kroonist palka saava töötaja tööga kindlustamiseks ka muid kulutusi peale palga ja sotsiaalmaksu maksmise. Nii et tema tegelikud kulutused on suuremad kui 13 300 krooni. Aga ka FIE ettevõtluse kulud ei koosne ainult korteriüürist, kuid see on juba päris omaette jutt.

Aga tagasi matemaatika juurde. Et töötajad palgas ei kaotaks, peaks tööandjad neile välja maksma senise puhtalt kätte jääva raha pluss sotsiaalmaksu. Sellest, et tulumaksu enam kinni pidama ei hakata ja ka see töötajale välja makstakse, ei ole esialgu juttu olnud.

Nii et töötaja saab siis kätte 7 400 + 3 300 = 10 700 krooni. Kõik oleks esimesel pilgul justkui korras: väljamakstav palk tõusis sotsiaalmaksu võrra ja töötajat ei ole petetud. Mis aga edasi saab? Kuidas arvutatakse töötaja numbrites väljendatud sotsiaalmaksukohustus?

1995. aastal saatis rahandusministeerium sotsiaalministeeriumile kirja, milles selgitati FIEde tulult sotsiaalmaksu arvutamise õiget metoodikat. Siis haldas sotsiaalmaksu mäletatavasti sotsiaalministeerium. Õige metoodika oli selline, et ettevõtja puhastulu jagati kõigepealt 1,33ga ja saadud maksubaasilt arvutati 26 tulu- ja 33 sotsiaalmaksu. Nii peaks see asi tegelikult olema, sest puhastulus sisaldub ju ka sotsiaalmaksu 33. Sotsiaalmaksuseaduse järgi makstakse (st ka arvutatakse) sotsiaalmaksu palgalt ja ettevõtlustulult, mitte maksult endalt.

Siis aga vahetusid rahandusministeeriumis töötajad ja praegu korrutatakse kogu puhastulu lihtsalt 0,33 ja 0,26ga ning tulemus on selline, nagu eespool kirjeldatud.

Kuidas aga palgatöötajale väljamakstud rahalt sotsiaalmaksu arvutama hakatakse? Kui korrutame väljamakstud 10 700 krooni 0,33ga, jääb puhtalt kätte 7 169 krooni. See on vähem kui 7 400 krooni ja sellisel juhul on töötaja tõmmata saanud. Või ei hakatagi sellisel juhul midagi arvutama, vaid tööandja maksab töötajale 10 700 krooni ning annab ühtlasi talle paberi, et sellest 3 300 on sotsiaalmaks? Kui töötaja hakkab palgalt sotsiaalmaksu maksma samamoodi kui praegu tulumaksu, st maks peetakse lihtsalt kinni, tekkib ikkagi küsimus: kuidas seda arvutatakse? Millist numbrit korrutatakse 0,33ga? Kui kõik jääb endistviisi ja töötaja kontole laekub palgapäeval 7 400 krooni, aga ta peab aasta lõppedes deklareerima sotsiaalmaksu, pole sel asjal vist erilist mõtet. Saab ta aga enda kätte rohkem ja peab siis midagi ära maksma, jõuame jälle selle kiusliku küsimuseni: mida korrutatakse?

Nii et kui me räägime erinevate tululiikide võrdsest maksustamisest sotsiaalmaksu kontekstis, peame mõne sõna rääkima ka maksu arvutamise aritmeetikast. Kindlasti peab olema nii, et sotsiaalmaksu ei arvutata sotsiaalmaksult ühegi seda maksma kohustatud isiku puhul. Kardan aga, et FIEde aritmeetilist diskrimineerimist üritatakse põhjendada sellega, et näe, sotsiaalmaks on teil juba ettevõtluse kulu ja nüüd veel vabastatakse osa ettevõtlustulust sotsiaalmaksust kui arvestuslik kapitalitulu.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:10
Otsi:

Ava täpsem otsing