Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võimalikud kütusepettuse skeemid
Rasket kütteõli on tolliameti andmeil tanklates diislikütusena müüdud. Pole välistatud, et diislikütusest raskema fraktsiooniga, vahel ka veidi väävli-rikkam raske kütteõli segatakse väga heade omadustega diislikütusega, saades nii pro-dukt, millele tarbijakaitsel etteheiteid pole.
Üle piiri tuuakse odavamat toorbensiini ja tõstetakse lisandite abil oktaanarvu. Toorbensiinist valmistatakse nõnda bensiin 92, 92st 95, 98 jne. Lisandite abil oktaanarvu tõstmine võimaldab ühelt kütuseliitrilt mitu krooni kokku hoida. Hinnanguliselt põletatakse aastas nii Eestis läbi 60 miljonit liitrit bensiini, mis moodustab 15% turust.
Diislikütus, mis oma omadustelt mahub kerge kütteõli nimetuse alla, tuuakse üle piiri, kasutades riiulifirmasid. Mõnele erafirmale kuuluvas tollilaos sordistatakse kerge kütteõli ümber diislikütuseks, see-juures makstakse aktsiis 50 senti kg kohta kerge kütteõli eest. Diislikütuse aktsiis on 3,04 kr kg. See annab oma osa ligikaudu miljardisse aktsiisikrooni, mis riigil jääb aastas saamata.
Aktsiisiga petmisel rajaneb ka erimärgistatud kerge kütteõli muutmine diislikütuseks, mis seisneb erimärgistamiseks kasutatava punase värvaine eemaldamises mingi kemikaali, tõenäoliselt happega. Niisugust tehnoloogiat kasutanud tehas avastati näiteks Harjumaal Leholas. Petturile annab tulu asjaolu, et diislikütuse kilolt tuleb maksta aktsiisi 3,04 krooni, kerge kütteõli kilolt aga 0,50 krooni.
Autor: ÄP