Eesti viimase saja aasta arhitektuurist sai hitt

Kas te teate, miks Tallinna pritsumaja on paekivist? Või miks 50tel aastatel ehitatud hruðtðovkade korterid nii ahtad on? Vastused saab ?Eesti 20. sajandi arhitektuurist?.

Mart Kalmu koostatud ülevaatlik album on tõeline maiuspala inimestele, keda huvitab, mida, millal ja miks on Eestis viimase saja aasta jooksul ehitatud ja kes seda on teinud.

Ladusalt kirjutatud ja ohtrate fotode ning illustratsioonidega täiendatud rohkem kui 500 leheküljeline album pole üle kuhjatud spetsiifiliste terminite ja keeruliste mõttearendustega, mistõttu sobib ta nii tudengitele õppematerjaliks kui ka lihtsalt huvitavaks lugemiseks.

Fotod liigendavad teksti suurepäraselt ning kui lugejal ongi algselt soov vaid pilte uurida, tabab ta end õige pea ka teksti süüvimast, et fotol oleva hoone kohta rohkem teada saada.

Kui lugejal on huvi mõne konkreetse ehitise vastu, on seda lihtne leida raamatu lõpus leiduva asukoharegistri, hooneliigi registri või arhitekti nime järgi. Iga peatüki lõpus on ingliskeelne kokkuvõte.

Album on liigendatud ajastute kaupa: tsaariajast kuni 90te aastateni. Viimane on raamatu pärl, sest Eesti 90te aastate arhitektuuri kohta pole ühtede kaante vahele koondatud sõnas ja pildis ülevaadet ilmunud.

Miks on vaatluse alla võetud just 20. sajand? Eessõnas põhjendab Kalm: ?Viimased sada aastat erinevad põhimõtteliselt eelnenuist, sest arhitektuuri hakkas esmakordselt tellima eesti ühiskond ja seda talle kavandama Eesti oma arhitektkond. Eesti arhitektuuri alguseks on peetud Georg Hellati kavandatud EÜS-i maja valmimist Tartus 1901. aastal, mistõttu meie oma rahvuslikul professionaalsel arhitektuuril on iga just sajand ja paras aeg teha vahekokkuvõtet.?