Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kesko alustab EBRD abil pealetungi
Eile sõlmitud lepingu kohaselt saab Kesko laienemiseks Eestis ja Lätis Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) kaudu ligi miljard krooni laenu ning samuti osaleb investeerimispank ühistes kinnisvarafirmades Eestis ja Lätis.
Ühisettevõtete aktsiakapital ulatub 532 miljoni kroonini, sellest EBRD omanduses on 20 protsenti kinnisvarafirmade aktsiatest, Keskole jääb 49,5 protsenti ning ülejäänud aktsiatele otsitakse hiljem omanik väljastpoolt tulevate investorite hulgast.
EBRD korraldab laenu saamise kümneks aastaks, pool laenust annab EBRD ise ja teine pool tuleb rahvusvaheliselt pankade sündikaadilt ? Nordealt, Sampolt ja Prima Bankalt.
Kesko plaanib EBRD abil finantseerida peamiselt kinnisvaraprojekte, mis toetavad ettevõtte jaekaubandustegevuse laiendamist Eestis ja Lätis, samuti läheb laenuraha Jüri logistikakeskuse arendamiseks ning selle kõrvale Kesko Agro keskuse rajamiseks.
Kesko Eesti ASi nõukogu nimetas alates järgmise aasta algusest Timo Hämälä asemel ettevõtte uueks tegevjuhiks Maldar Mäesalu, kes praegu juhib Keskole kuuluvat Säästumarketite ketti. Hämäläst saab aga Ruokakesko Balti piirkonna juht.
Mäesalu sõnul on tema põhiülesandeks praegu kolmest põhiüksusest ? Säästumarket, Jüri logistikakeskus ning SuperNetto asemel rajatav Citymarket ? koosneva Kesko Eesti viimine ühiseks jaekaubandusstruktuuriks. Näiteks praegu varustab miljardilise aastakäibega Säästumarket kontserni oma logistikakeskuse asemel Smarten.
?Täna on natuke raske kirjeldada loodavat struktuuri,? tõdes Mäesalu. ?Ideid on mitu, kuidas allüksusi ühendada.? Ta lisas, et uus struktuur jätkab Kesko Eesti nime all, samas jääb iga tuluüksuse etteotsa oma juht.
Mäesalu ütles, et üheks tema tulevaseks ülesandeks on ka Citymarketi keti käivitamine Eestis. ?Citymarketi teemal pole täna veel keegi valmis lõpuni rääkima, Citymarketi tulek Eestisse on suhteliselt viimase aja otsus,? tõdes ta.
Kesko jätkab Eestis kahe jaeketiga ? Säästumarketite ning Citymarketi hüpermarketitega.
Kesko Eesti uus tegevjuht märkis, et Citymarketi märk on küll sama mis Soomes, kuid mõelda tuleb selle üle, kas on võimalik ketti üks-ühele Eestisse üle tuua. ?Elu on näidanud, et Saksamaa eeskujul tehtud Säästumarketi puhul tuli see ikkagi kohandada kohalikele oludele,? lisas ta. Veel märkis Mäesalu, et pole kuulnud praegu midagi Kesko-poolsest Säästumarketi kontseptsiooni laiendamisest Lätisse.
Kui veel pool aastat tagasi vahetult pärast Kesko tütarettevõtteks saamist kasutas Säästumarket laienemiseks ise pankade abi, siis praegu rahastab Mäesalu sõnul kõiki kinnisvaratehingud omanikuna Kesko.
Kesko teatel ulatub kontserni siinsete üksuste käive tänavu kokku kahe miljardi kroonini, ettevõtetes töötab kokku 730 inimest. Aasta lõpuks on Keskol Eestis 33 Säästumarketit ning kolm SuperNettot, järgmisel aasta lõpuks loodetakse Säästumarketite arv tõsta 50 poeni, SuperNettod laiendada Citymarketiteks ning lisaks veel avada üks Citymarket Pärnus ja Tallinnas.