Asjatundjad ennustavad head 2002. aastat

Investeerimispanga Trigon Capital juht Joakim Helenius näeb, et tulevase aasta esimene pool valmistab pettumuse, ent teine pool lõpeb väga hästi. Tema arvates võtab maailmamajanduse tasakaalu taastamine rohkem aega, kui arvavad optimistid, sest kasvuperiood on kestnud pikka aega, alates 90ndate algusest. Lääne nõudluse järsk kukkumine on põhjustanud majanduse aeglustumise arenevates riikides, eriti Aasias, kus olukorda pingestab nõrk pangasüsteem. Praegu aktuaalne Argentina kriis võib kanduda teistesse riikidesse, haavates Lääne panku ja muutes need ettevaatlikuks ka koduturgudel. ?Seetõttu ei oota ma vaatamata madalatele intressimääradele ettevõtete laenumahu taastumist, mis mõjutab kogu majanduslikku aktiivsust, vähemalt aasta esimesel poolel,? ütles Helenius.

Helenius ennustab, et maailma finantssüsteem tugevneb tuleva aasta lõpus ja see võib kaasa tuua börsiralli, sest fondijuhid hakkavad üksteist tõusu ootuses üle trumpama. Aktsiaturu tõus omakorda mõjutab ülejäänud majandust tõusu suunas.

Heleniuse arvates on Eesti maailmamajanduse jahtumiseks paremini valmistunud 1997.?1998. a kriisi tõttu, mil pangad ja ettevõtted kohanesid uute oludega. Majanduse elavnemisel võidab Eesti rohkem, sest see langeb kokku ELi liitumisprotsessiga. Sestap tuleb järgmise aasta kasv 4?5% ja 2003. aastal kuni 10%.

Eesti juhtivaid majanduskeskkonna jälgijaid ja suunajaid Eesti Pank avaldas äsja järgmise aasta suhtes koguni kaks väljavaadet. Üks, 75% tõenäosusega positiivne stsenaarium näeb ette majanduse väiksemat 3,5% kasvu ainult tulevaks aastaks, teine aga kaks korda pisemat 2,5?2,8% kasvu järgmiseks kaheks aastaks.

Eesti Pank arvab, et mõõnaperiood tuleb ekspordi osas lühike, vaid tuleva aasta esimese poole jooksul. Samas hoiatab pank, et löök tabab kõiki eksportijaid. Samas hoiatab pank, et maailmamajandust võib tabada pikemaajaline surutis, mistõttu on sel juhul Eesti väljavaated halvemad. Eesti pank ei välista võimalust, et surutis võib mõjutada Eesti reitinguid, see toob kaasa intressimäärade tõusu ning investeeringute vähenemise.

Rahvusvahelise valuutafondi IMF esindaja Eestis ja Lätis Adalbert Knöbl näeb, et Lääne-Euroopa majanduse jahenemise kompenseerib Balti riikide jaoks endise Nõukogude Liidu majanduste kiire kasv. See kehtib eriti Läti kohta, mille majandus kasvas tänavu 7%. Samas tunnistas Knöbl, et maailmamajanduse jahenemise mõjud on jõudnud Balti riikidesse. See peegeldub ekspordimahtude languses ja IMF ennustab Balti riikide majandustele tulevaks aastaks kasvu 4?4,5%.

Knöbl ütles, et maailmamajanduse olukord on kujunenud kehvemaks, kui ennustati. Taastumiseks annavad lootust lõdvenenud rahapoliitika ja madalamad naftahinnad.

Maailmaturul saematerjali osas järgmisel aastal olulist hinnatõusu ette ei ole näha. See tähendab, et saetööstus hakkab järgmisel aastal võitlema eluspüsimise eest. Erilist lootust teenida järgmisel aastal kasumit investeerimiseks pole.

Mõnes mõttes oleme kehvemas olukorras kui soomlased ja rootslased, kes suutsid viia palgi hinna kooskõlla saematerjali hinnaga. Eestis on vaba turg ja saetööstuseid on palju, terav konkurents ei lase palgi hinnal langeda. Kvaliteetse kodumaise palgi tihumeetri hind küünib üle 800 krooni. Saematerjali kuupmeetri keskmine hind maailmaturul on 1950 krooni. Kahest tihumeetrist palgist saab umbes üks kuupmeeter saetoodangut.

Samas on Eesti saetoodang täiesti konkurentsivõimeline. Ida-Euroopa on endiselt Euroopas kõige atraktiivsem piirkond, kus saematerjali toota tasub. Saetööstuseid järgmisel aastal Eestisse ilmselt juurde ei tule, sest turule pürgiva suure tootmisvõimsusega Sakala Saeveski käivitamisel suurenevad niigi teravad pinged toormeturul veelgi. Tõuseb importpalgi osakaal, sest seda palki, mida järgmisel aastal Eestis tahetakse ära saagida, Eestis kindlasti ei teki. Venemaalt ja Lätist tuuakse sisse umbes viiendik toormeks vajalikust palgist.

Järgmise aasta olulisemaid märksõnu on eurotunnustuse saamine 2002. aasta lõpuks ning sellega kaasnevad investeeringud. Me keedame peeti ja koorime kartuleid, mida loetakse töötlemiseks, seega peab olema järgmise aasta lõpuks vastav eurotunnustus. Asja teeb keeruliseks, et päris täpselt praegu ei tea, millised euronõuded on, ning ei oska täpselt öelda, kas on mõistlikum lõpetada köögivilja töötlemine või siiski investeerida.

Järgmisel aastal toimub ilmselt mingil määral ka köögiviljakasvatajate spetsialiseerumine, kavas on moodustada TÜ Eesti Aedvili ning selle liikmete vahel ära jagada, kes mida kasvatab.

Murelikuks teeb suur elektri ja gaasi hinnatõus.

Ehituses prognoosin järgmiseks aastaks minimaalset, 2?5protsendilist kasvu. Suurem tõus tuleb elamuehituses, kuni 10protsendiline. Hinnad tõusevad, kui palju, ei julge prognoosida, see sõltub muudatustest seadusandluses, maailmaturul toimuvast jms. Ehituses buumi ei tule. Postsotsialistlikes riikides on ehitisi tehtud samas järjekorras ? kõigepealt bensiinijaamad ja McDonalds?id, siis autopoed ja pangad, siis kaubanduskeskused. Meie oleme kaupluste ehitamise kõrgpunkti ületanud ning hakatakse investeerima tootmispindadesse. Kahe aasta jooksul ehitatakse ehk veel kuni kümme suurt poodi. Elamuehituses tuleb tõus siis, kui inimeste keskmine kuusissetulek ületab elamispinna ruutmeetri maksumuse.

Eesti on arendanud allhankeketti ja loonud soodsad tingimused. See on põhjus, miks Skandinaavia, Saksamaa ja teiste riikide firmad järjest enam loovad Eestisse tootmisüksusi.

Hindade kasv Aasias ja sealse piirkonna ebastabiilsus on sundinud paljusid ettevõtteid otsima partnereid meie regioonist. Ka Skandinaavia lähedus annab hea positsiooni. Olen seda meelt, et küllalt hea perspektiiv on areneda meie aparaadiehitusel ja masinaehitusel.

Positiivne on ka Eesti riigi poolne abi. Loodud on tehnoloogiaagentuur, mis toetab uute tehnoloogiate arendamist ja juurutamist. See omakorda arendab meie ekspordipotentsiaali.

Tarkon on optimistlik ning planeerib järgmisel aastal vähemalt 30 protsendi suurust käibe- ja ekspordi kasvu. See on tunduvalt rohkem kui tänavu, mil jäime enam-vähem 2000. aasta tasemele. Tarkoni järgmise aasta käibeprognoos on 230 miljonit krooni.

Ekspordikasvu tagavad meile selle aasta lõpus saadud lisatellimused elektroonikasektorist. Elektroonikatööstus on tõusmas, nii Ericsson kui ka Nokia on saanud suurtellimusi ning nende aktsiad on tõusnud.

Tarkoni toodangust läheb riigist välja 95 protsenti.

Üheks suundumuseks uuel aastal on kindlasti kaubanduse kiire arengu jätkumine. Turule tuleb uus kaubamärk Kesko poolt ? Citymarket. Kaubanduse arengubuum jõuab lisaks Tallinnale ka Tartusse ja Pärnusse ning liigub edasi väiksematesse linnadesse.

Kasumid kaubanduses pole veel suured, eks eri tegijad seavad endale erineva ajaga erinevaid eesmärke. Selver on järgmisel aastal kindlasti kasumis, turuletulijad mitte.

2002. aastal jätkub tendents, kus avaturud kaotavad kliente. Täna on hinna peale orienteeritud kauplustekettides paljud kaubad odavamad kui turul. Kaubanduse poole peal on probleemiks ka turgudel toimuv must kaubandus, kaasa arvatud kettidest varastatud kauba müük turgudel. E-kaubanduse suhtes olen pessimistlik, ei usu et e-kaubandus Eestis väga tugevalt juurdub. Pigem huvitab inimesi traditsiooniline kaubandus, kus saab ise kaupa katsuda ning lõhnu nuusutada.

Kindlasti võib keegi uus tulija siseneda siinsele jaekaubandusturule. Baltimaade mastaabis tugev ettevõte Vilniaus prekyba on öelnud, et tuleb. Lääne kaubanduskontsernide saabumisvõimaluse kohta arvan pigem jah kui ei. Lõppude-lõpuks on päevselge, et suured Euroopa kontsernid jõuavad nii siia kui ka Soome.

Ei usu, et uuel aastal panganduses midagi suurt toimub, küll on oodata mitmeid väiksemaid arenguid. Ei taha küll ära sõnuda, aga üldine jahenemine on meid suhteliselt vähe mõjutanud.

Järgmisel aastal jätkub turu jagamine jaekaubanduses, nõrgemad kukuvad välja ? see mõjutab ka pankasid. Suuremate ettevõtete poolel on oodata rohkem rahavoogude juhtimist aktivate, mitte kohustuste poole peal. Jätkub bilansiväliste finantseerimisviiside kasutamine ehk maakeeli öelduna: liisingu võidukäik.

Laenuintresside alanemist ette ei näe, need püsivad praegusel tasemel 6?8 kuud, seejärel liiguvad tasapisi üles Euribori poolel.

Seadusandluse muutumist põhitegevussuundade osas ei ole ette näha, 2002. aasta annab tagasisidet 2001. aastal toimunu osas.

Elukindlustusele saab murranguliseks pensionireformi kulg, mis saab III sambast ning milline saab olema elukindlustusseltside roll II sambas. Elukindlustus on üle saamas pankrottide põhjustatud mõõnast, kuid pensionireform võib trendi muuta.

Kahjukindlustuse edasistest arengutes rääkides ei saa märkimata jätta kavandatavat tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi, milles seltse nähakse tulevaste riskide ülevõtjatena. Tegemist on väga tõsise väljakutsega, mis hakkab määrama kindlustusturu arengut.