Vahetusvõlakiri annab õiguse omada aktsiaid

Oluliseks näitajaks on vahetusvõlakirja puhul vahetuskordaja, mis näitab, mitu aktsiat võlakirja omanik võlakirja eest soovi korral saab. Vahetuskordaja ei pruugi olla ajas konstantne. Näiteks võib esimesel aastal anda võlakiri õiguse vahetada see 50ks aktsiaks, mõne aasta pärast aga õiguse omandada 40 aktsiat.

Kuna vahetusvõlakirjad ei ole päris tavalised võlakirjad, vaid neil on ka lisavõimalus (osta aktsiaid), siis see võlakirja omanikule maksabki. Vahetusvõlakirja puhul väljendub tasu selles, et nende intress on madalam kui tavalisel võlakirjal. Samas annab vahetusvõlakiri hea võimaluse teenida, kui aktsia hind tõuseb, aktsia languse korral investor aga ei kaota. Vahetusvõlakirja olemust selgitab järgnev näide. Ettevõte emiteerib 2aastase 1000kroonise nimiväärtusega vahetusvõlakirja, mille intress on 5 aastas, ja annab õiguse vahetada see 40 aktsia vastu (ehk aktsia hind peaks olema vähemalt 25 krooni). Müümise ajal maksis aktsia aga 20 krooni. Aasta pärast maksab aktsia 22 krooni. Kuna võlakirja omanikul ei ole kasulik võlakirja aktsiateks vahetada, hoiab ta seda edasi ja saab 50 krooni intresse. Teisel aastal kerkib aktsia hind aga 30 kroonini ehk võlakirja väärtus tõuseb aktsiatesse panduna 1200 kroonini. Kahe aastaga teenib 1000kroonine investeering seega 300 krooni tulu. Halvemal juhul, kui aktsia ei oleks kerkinud, oleks teenitud 100 krooni.

Eestis on Tallinna börsil olnud noteeritud Pro Kapitali Grupi vahetusvõlakirjad. 10kroonise nimiväärtusega 6 intressiga vahetusvõlakirjasid müüs ettevõte 50 krooniga. Iga võlakiri annab õiguse vahetada see kuni 2010. aastani ühe aktsia vastu.

Praegu noteeritud börsiettevõtetest on vahetusvõlakirjad Eesti Telekomil ja rõivatootjal Baltika, kuid need on mõeldud töötajate motiveerimiseks ja nendega börsil ei kaubelda.