Dollar võib põhjustada ootamatuid arenguid

Eile langes dollar aasta alguses viieaastasteks saanud euro suhtes uude madalseisu tasemel 1,28 dollarit euro. Analüütikute hinnangul pole kaugel päev, mil euro maksab 1,30 dollarit. Süngemate stsenaariumide järgi võib dollar aasta lõpetada tasemel 1,45 dollarit euro.

Ka USA majanduskasv ? maailmamajanduse mootor ? pole veel kindlal pinnal. Wall Streeti veteran-pessimist, investeerimispanga Morgan Stanley peaökonomist Stephen Roach leiab, et USA majanduse säästude tase, jooksevkonto defitsiit, föderaaleelarve defitsiit ja erasektori võlad on kõik ajalooliselt äärmuslikus seisus, millest johtuvad pinged süvendavad maailmamajanduse ebakindlust. ?Nende pingete lahenemine võib saada 2004. aasta põhisündmuseks finantsturgudel,? ütleb Roach.

Lehman Brothersi peaökonomist John Llewellyn arvab, et see aasta võib tulla üks keerulisemaid ? algab hästi, kuid aasta edenedes kasvavad nii majanduslikud kui geopoliitilised riskid. Pehmeks maandumiseks peaksid USA tarbijad hakkama rohkem säästma ning USA valitsusel tuleks ümber pöörata oma maksukärbete programm, arvab Llewellyn. Viimast valimisaastal vaevalt oodata maksab.

Põhirisk tuleb USA suurest jooksevkonto puudujäägist ja eelarvedefitsiidist. Need võivad Morgan Stanley prognoosi järgi tuua ootamatuid arenguid, kui USA keskpangal tuleb defitsiidile katte tagamiseks intresse tõsta, ilma et selleks annaks põhjust tugev majanduskasv või inflatsiooni kiirenemine.

Läinud aastal odavnes dollar euro suhtes ligi 20%, 2002. aastaga võrreldes on langus 30%. Uus aasta algas uute mõõnarekorditega hoolimata aktsiaturgude tõusust ning USA majanduse tugevnemise märkidest.

?Praegu on dollari kosumise viimane lootus signaal Föderaalreservist, et intressid hakkavad tõusma arvatust varem,? ütles UBSi valuutastrateeg Daniel Katzive ajalehele Wall Street Journal. UBSi hinnangul seda enne 2004. aasta teist poolt ei juhtu. Föderaalreservi kuberner Ben Bernanke ütles alles nädalavahetusel, et USA keskpank võib ?lubada luksust äraootavaks jääda?, kuni olukord tööturul paraneb ning majanduse toibumine juurdub. Inflatsiooniohtu ei ole. Oodatakse 4% majanduskasvu.

Langustrendi võiks pöörata ka vastumanööver Euroopa Keskpangalt. Homselt intressinõupidamiselt siiski üllatusi ei oodata ning interventsiooni, mille kohta spekulatsioone on liikunud, ei pea analüütikud tõenäoliseks.

?Meie pooldame tugevat ja stabiilset eurot,? ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Gerassimos Thomas esmaspäeval Komisjoni alanud aasta esimeses ametlikus kommentaaris arengute kohta valuutaturgudel.

Dollari odavnemise maksavadki praeguse seisuga kinni eelkõige Euroopa eksportijad, sest Aasia ei lase oma valuutadel odavneda. Hiina valuuta on dollariga seotud, Jaapan kulutas mullu jeeni toetamiseks rekordilised 187 miljardit dollarit. Dollar odavnes jeeni suhtes vaid 10%. Tänavu prognoositakse jeeni tugevnemist 4?5%.

USA jooksevkonto defitsiit kasvab tänavu 576 miljardile ning tuleval aastal 612 miljardile dollarile, mille katteks vajab USA välisinvesteeringute sissevoolu 1,6 miljardit dollarit päevas. Praegu on selle defitsiidi rahastajad peamiselt Aasia keskpangad, eesotsas Hiina ja Jaapaniga, kellega USA-l on kõige suurem kaubandusdefitsiit ning kes sisuliselt laenavad USA tarbijatele raha oma kaupade ostmiseks. Olulist muutust selles trendis ei oodata.

Euroopas tähendab euro iga tugevnemine 10% võrra Euroopa Keskpanga mudeli järgi sisemajanduse kogutoodangu kasvu kahanemist 0,6%.