Euroopa vajab majanduslikku dünamismi

Edmund Phelps 08. jaanuar 2004, 00:00

Mandri-Euroopa majanduslikuks reformimiseks tehakse aina uusi ettepanekuid. See pole aga ühtne ja läbimõeldud arutelu, vaid pigem poliitiline enampakkumine, kus huvirühmad püüavad hääli endale tulutoovate poliitiliste muutuste jaoks.

Mõnede arvates on Mandri-Euroopa majandusele takistuseks heaoluriik ja lahenduseks kokkuhoid, alustades pensioniea tõstmisest. Teised ütlevad, et takistuseks on kogu paisunud riiklik sektor ja lahenduseks maksukärped. Levinuim seisukoht, mida toetab Euroopa Komisjon, süüdistab infrastruktuuri puudusi ja soovitab rohkem sildu ja tunneleid ehitada.

Mandri-Euroopa vajab kahtlemata majandusinstitutsioone ümberkujundavaid muutusi, et kõrge resultatiivsusega majandusi luua. Nende muutuste osas kokkuleppele jõudmine nõuab aga mõne siiani ignoreeritud põhiküsimusega tegelemist. Arutelu reformide üle peab algama majandusliku resultatiivsuse selgesõnalise kontseptsiooniga ? arusaamaga, millest hea ärielu koosneb.

Oluline element on tööviljakus, kuid tähtsad on ka edukad osalejad. Selleks peavad ametikohad peale rahalise hüvitise pakkuma veel midagi ? töötajate arvamusega arvestamist, nende kaasamist probleemide lahendamisse, nende juhtimist oma annete avastamise ja võimete suurendamise juurde. See personaalne areng on tööga rahulolu allikas, mis omakorda võimendab tööjõu hulgas osalemist ja lojaalsust tööandjale, vähendades tööpuudust. Mida on vaja kõrge resultatiivsuse jaoks? Põhimõtteliselt on see produktiivne muutus, mida ma nimetaksin majanduslikuks dünamismiks.

Et töövõtjad areneksid, tuleb nad kinnistada stimuleerivatele töökohtadele, kus on uued lahendamist vajavad probleemid, raskemad ülesanded, vajadus püüelda võimete suurendamise poole. Riik ei vaja vales suunas liikuvat või mõttetut muutust, vaid investeeringuid, mis paistavad finantssektorile produktiivsena.

Ka 1990ndate lõpp näitas, et vähene dünamism on seotud viletsa majandusliku resultatiivsusega. Kaheteistkümnest suurest OECD riigist kolm ? Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa ? olid silmatorkavalt mittedünaamilised: nad lasid 1990ndate investeerimisbuumi mööda või jäid sellega hiljaks. Samad riigid jäid tööpuuduse ja tööhõive osas enne buumi viimasele kohale või selle lähedale ja on seal ka praegu. Dünamismi aste riigi majanduses toetub mõnede peamiste majandusinstitutsioonide arengule ? äriühinguõigusele ja ettevõtte juhtimisele, elanikkonna ettevõtluseks ettevalmistamisele, finantsinstrumentide (aktsiaturg) arendamisele jne.

Selliseid üldisi institutsioone nagu õigusnormid ja raha teenimise, hoiustamise ja investeerimise kaitse vajavad kõik turumajandused. Edasi osutab analüüs, et kõrgharidus on hea kõigi kolme majandusliku resultatiivsuse elemendi ? tööhõive, tööpuuduse ja tööjõu produktiivsuse ? seisukohalt. OECD ettevõtlusbarjääride indeksi kõrge näitaja on jälle kõigi kolme elemendi jaoks halb. Tööturu kaitse kõrge määr on tööviljakusele halb, kuid sellel ei ole selget mõju tööhõive ega tööpuuduse määrale.

Mandri-Euroopa majanduste resultatiivsust piirab nende organisatsiooniline struktuur. See korporatiivne struktuur ? ametiühingud, töötajate nõukogud, tööandjate liidud ja suured pangad ? süvendab otsest sekkumist majanduslikesse otsustesse, et kaitsta huvirühmi ja anda neile vetoõigus.

Tegelikult korporatiivne struktuur ise resultatiivsust ei kahanda. Kuid kõrge korporatiivsus on tugevalt seotud ettevõtluse lämmatamise ja takistava tööturu kaitsmisega.

Tõde peitub nüanssides. Just seetõttu peab Euroopa arutlema tegelike probleemide üle, mitte lukustama oma majandusi korporatiivsusesse, talletades ?sotsiaalse turumajanduse? loodavas ELi konstitutsioonis.

© Project Syndicate

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing