Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kus on Eesti leiutajad ja novaatorid?

Jüri Käosaar 14. jaanuar 2004, 00:00

Patendiameti interneti kodulehel on toodud kehtivad registreeringud seisuga 31. detsember 2003 ? kehtivaid patente 1075, sh Eesti ettevõtjatele kuulub 31, kehtivaid kasulikke mudeleid 258, sh Eesti ettevõtjatele 228 ja kehtivaid tööstusdisainilahendusi vastavalt 629 ja 129. Andmed on huvitavad. Patendi ja kasuliku mudeli seadused hakkasid kehtima 1994 ja disainiseadus 1998. Seega ligi 10 aastaga 31 patenti ja 228 kasulikku mudelit ja 6 aastaga 129 disaini. Ilmselt on seda väga vähe!

1. maist vähendatakse arvatavasti patendi sisseandmise riigilõivu 3500 kroonilt 875 kroonile, kasulikel mudelitel 1600 400-le ja disainil 1600 ka 400 kroonile füüsilisest isikust taotleja puhul.

Kümneaastane kogemus näitab siiski, et kui pole ideesid, mida kaitsta, siis ei aita ka riigilõivude vähendamine. Kes vähegi on tahtnud, on oma ideed ära kaitsnud. Tavaliselt on leiutajad oma ideedest väga heal arvamusel, aga sageli näitab patendiotsing, et maailmas on midagi analoogset juba tehtud. Ja peamine, mis ära unustatakse, on see, et välispatenteerimise hinnad on endised.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt leiab uudise, et Eesti teaduse infrastruktuuri kaasajastamiseks ja innovatsiooniks kavandatakse 400 miljoni krooni ulatuses investeeringuid, sh suuremahuliste projektide finantseerimiseks. Reeglina peaks selline projekt põhinema patenteeritud või vähemalt kasuliku mudelina kaitstud lahendusel. Aga kui Eesti ettevõtjatele kuulub kokku 31 patenti, 228 kasulikku mudelit ja 129 disaini st jämedalt 3,1 patenti, 22,8 kasulikku mudelit ja 21,5 disaini aastas, siis tekib küsimus meie kõrgelt kiidetud eesti leiutustasemes.

Kus on siis Eesti leiutajad, kelle ideid tuleks toetada ja kaitsta? Paraku ei tegele riik leiutusvõimega inimeste otsimise ja arendamisega, nagu teevad seda paljud riigid, et oma innovatsiooni taset tõsta.

Siiski, Tartu Kivilinna Gümnaasiumis alustatakse tehnoloogiaõppega, seejuures juba progümnaasiumis, alates 7. klassist. See sisaldaks näiteks elektroonika, tehnikaloo, projekteerimise, geenitehnoloogia ja logistikakursust.

Loodetavasti ei jää see viimaseks sellelaadseks ettevõtmiseks. See aitaks kaasa insenerimõtte arendamisele ning leevendaks ehk natukenegi meie leiunduse madalat taset. Igal juhul ei peaks riigiametnikud uhkeldama miljonitesse kroonidesse ulatuvate investeeringutega, vaid mõtlema, kuhu need investeeringud tuleks suunata.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:06
Otsi:

Ava täpsem otsing