USA suurejooneline, aga kurb show

Nüüd siis lobises USA endine rahandusminister Paul O?Neill välja selle, mida algusest peale võis aimata. Et USA president George W. Bush oli otsustanud Iraagi presidendi Saddam Husseini võimult kõrvaldada juba enne 11. septembril New Yorgile tehtud terrorirünnakut, seega enne terrorismile sõja kuulutamist.

Mäletatavasti võeti Iraak USA terrorismivastases võitluses sihikule kohe pärast Afganistani režiimi purustamist. O?eilli andmeil oli Bush nõud oma administratsioonilt juba 2000. a peale vettpidavat ettekäet Husseini rüseks. Ehkki asepresident Dick Cheney püomistada Husseinile sidemeid al-Qaeda terroristidega, jä need tõamata. Siis toodi väa Iraagi massihätusrelvavaru süus. Algas USA väde koondumine Läs-Itta ning Bush ja Blair viitasid kogu maailma silme all surmtõte nädega usaldusväsetele luureandmetele tuginedes suurele Iraagi ohule. Relvastusinspektorid palusid ÜOs aega otsimise jäamiseks, kuid seda neile ei antud. Sest USA vä olid positsioonid sisse võd ja pealegi USA teadis, et neil polegi sealt midagi leida. Õneks aitas neil usutavust säitada vana edev Saddam Hussein, kes ü propagandashows bluffida end hirmsamaks, kui ta tegelikult oli.

Siis veel viimane kogu maailmale edastatud dramaatiline kohtumine Azooridel ja sõjamäng võis alata. Nagu kõik suured türannid, osutus Saddam Hussein oma eluga ümber käimisel argpüksiks, ja andis enda kätteandmisega USAle hiilgava propagandatrumbi. Kellele juhtida tähelepanu hetkel, kui on vaja õigustust ja tuju ülalhoidmist, sest partisanisõjas sureb iga päev Ameerika ja tema liitlaste sõdureid.

USA teab täpselt, mis asju ta Iraagis ajab. Kuid jättes oma sõpradele ja liitlastele tegeliku põhjuse ütlemata ja nõudes neilt pimesi poole valimist, on ta pannud need üpris ebameeldivasse seisu. Ent küll kõik joonde saab. O?Neill läheb saladokumentide lekitamise pärast uurimise alla ja meie saame teada, et ta on vana ja ministrikohalt lahtisaamise tõttu kibestunud mees, kes finantsistina ei saanud lihtsalt paljudest asjadest aru.