Euroopa aktsiaselts lihtsustab tegevust

Statuut võimaldab luua ja hallata Euroopa mõõtmetega äriühinguid, mida kutsutakse Euroopa aktsiaseltsiks ehk ladinakeelse nimega Societas Europeae ehk SE.

SEd käsitletakse aktsiaseltsina ning SEde asutamist reguleerib selle liikmesriigi aktsiaseltside suhtes kohaldatav õigus, kus SE asutab oma registrijärgse asukoha. SE registrijärgseks asukohaks on liikmesriik, kus asub tema peakontor.

SE aktsiakapital peab olema vähemalt 120 000 eurot ehk 1 877 592 Eesti krooni. Kui SE registreeritakse liikmesriigis, kus on suurem miinimumkapitali nõue, kohaldatakse selles liikmesriigis kohalikele äriühingutele kehtestatud miinimumkapitali nõuet. SEd käsitletakse igas liikmesriigis nii, nagu oleks see oma registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud aktsiaselts. SE nimele peab eelnema või järgnema lühend SE. SE asutamisest avaldatakse teade Euroopa Ühenduse Teatajas (European Official Journal).

Euroopa aktsiaseltsi saab moodustada:

- kahe või enama erinevas liikmesriigis registreeritud äriühingu ühinemise teel;- kahe või enama erinevas liikmesriigis registreeritud äriühingu poolt valdus-SE moodustamise teel;- vähemalt kahe või enama erinevas liikmesriigis registreeritud äriühingu poolt ühise tütar-SE moodustamise teel, kui vähemalt kahel neist on olnud vähemalt 2 aastat teises liikmesriigis tütarettevõtja või filiaal;- olemasoleva aktsiaseltsi, millel on vähemalt 2 aastat olnud tütarettevõtja teises liikmesriigis, ümberkujundamise teel SEks;- SE võib ise asutada ühe või mitu tütarettevõtjat SEna.

Euroopa Ühingute Statuudi vastuvõtmine praktikas tähendab seda, et erinevates liikmesriikides registreeritud äriühingud võivad ühineda või tegutseda kogu Euroopa Liidu territooriumil ühtse seadusandluse, ühendatud juhtkonna ja aruandlussüsteemi alusel. Neil pole vaja asutada erinevates liikmesriikides tütarettevõtjaid, mille moodustamine ja haldamine oleks kallis ja aeganõudev ning mille suhtes kehtiksid erinevates liikmesriikides erinevad seadused.

SE asutamisega saab ettevõtja vajaduse korral ennast kiiresti ja lihtsalt ümberkujundada, et võimalikult palju ära kasutada ühisturu poolt pakutavaid võimalusi. SEd saab vajaduse korral lihtsalt üle viia teistesse liikmesriikidesse, ilma et oleks tarvis ühes liikmesriigis SE likvideerida ja teises liikmesriigis uus juriidiline isik asutada.

SEde juhtimisel on lubatud kaks süsteemi: kahetasandiline süsteem ja ühetasandiline süsteem. Võimalus valida kahe erineva süsteem vahel tuleneb sellest, et mõningate Euroopa Liidu liikmesriikide nagu näiteks Saksamaa äriühinguõiguses lähtutakse äriühingu juhtimises ja järelevalves kindlalt kahetasandilisest süsteemist, samas mitmetes teistes liikmesriikides nagu Suurbritannias ja Prantsusmaal kohaldatakse ühetasandilist süsteemi.

Kahetasandilise süsteemi puhul eksisteerib range jaotus juhtimis- ja järelevalveorganite vahel. Järelevalveorganil ei ole mingit osa äriühingu igapäevases juhtimises, see vaid teostab järelevalvet juhatuse üle ja kinnitab või lükkab tagasi teatud kindlad otsused. Isik ei või olla üheaegselt sama SE juhtorgani ja järelevalveorgani liige. Ühetasandilise süsteemi puhul on ainult üks haldusorgan.

Statuut annab igale üksikule äriühingule igas riigis vabaduse valida kahetasandilise ja ühetasandilise juhtimissüsteemi vahel, kuid vastav riik võib iga tema territooriumil registreeritud SE suhtes kehtestada kas ühe või kahetasandilise süsteemi.

Maksustamise aspektist lähtudes koheldakse SEd nagu iga teist rahvusvahelist äriühingut, st rahvuslikud maksuseadused kehtivad seal astutud äriühingute ja filiaalide suhtes. Erinevates liikmesriikides registreeritud äriühingute ühinemise teel moodustatud Euroopa aktsiaseltsi, mis tegutseb läbi erinevates liikmesriikides registreeritud filiaalide, peamine eelis on see, et ühes liikmesriigis registreeritud filiaali kahjumi võib tasaarvestada teises liikmesriigis registreeritud emaettevõtja kasumiga.

Autor: Marget Henriksen