Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uisutamine Tallinna vee peal

Kaido Einama 16. jaanuar 2004, 00:00

Ta võtab lumelt kalameeste või matkajate poolt sinna pillatud Mesikäpa kommi.

Enne Tallinna veevarusid täiendavale veehoidlale minekut sarnaneb meie ettevalmistus kaldal karmi ellujäämisekspeditsiooni ettevalmistusega. Seikleja.com?i reisijuhid Alar ja Eric jagavad veekindlad kotid välja ? sinna paneme kaasavõetud täiskomplekti vahetusriideid. Lisaks uiskudele saab igaüks kaela Rootsi päritolu jäänaasklid ja vile. Valmistutakse halvimaks ehk läbi jää kukkumiseks, kuigi veehoidlal eemal paistev kalameeste täpistik lubab arvata, et väga hullu matkajatega siiski juhtuda ei saa.

Giid Rommi räägib veehoidla ajaloost, kui reisijuhid matkajate uisurihmu pingutavad. ?Enne, kui 1978. aastal Soodlale veehoidlat ehitama hakati, oli siin talu. Mehed rääkisid, et eelmisel päeval olid nad veel talus napsu võtnud, kui järgmisel päeval vesi peale lasti.? Veehoidla on ühtlaselt jääs, lumekirme jää peal on aga sobivalt õhuke, et mugavalt uisutada. Suundume avaveekogu poole, suusakeppidega hoogu andes. Esimesed jääkonarused võtavad liigse uljuse maha.

?Sissesõidetud rajad on konarlikud,? hoiatab Eric punti kogunevaid jäämatkajaid. Kui giid järgmise peatuse teeb, soovitatakse distantsi hoida ? jääl pole tark kobarasse koguneda. Mis sellest, et jää tundub paks. Eesti veekogud on allikarohked ja mõnes kohas võib lume all varitseda oht.

Veehoidla madalamas osas satume ?miiniväljale?. Maastik (või jäästik) meenutab kraatritega kaetud kuud: kalameeste jääaukude ümber on kuhjunud kõrged jääservad, keskel haigutab sikutamiseks puuritud auk. Üks meist eemaldub kalameestega juttu ajama, sest huvi on vastastikune ? meie tahame teada, kuidas näkkab, ja kalamehed huvituvad, mis imeriistadega me jääl nii kiiresti edasi saame. Kalad veel ei näkka, kuigi olid kohe tulnud värskelt puuritud jääaugu juurde ninapidi vahtima, mis toimub. Ussi konksu otsas keegi neist veel siiski ei soovi.

Uisud, millega jääl üllatavalt kiiresti edasi saab, on Seikleja.com?i reisisaatjate sõnul pärit Rootsist. ?Eile just tõime tollist ära,? ütleb seikleja Alar. Alumiiniumist terad kinnitatakse rihmadega matkasaapa alla, seega saab uisumõnu proovida igaüks, kellel korralikud jalanõud. Seikleja.com?i meeskond loodab selle matkavarustusega peagi ka merele minna. Nende Hiiumaa korrespondent juba teatas, et sealsete laidude vahel on sile jää, nii kaugel kui kaldalt silm ulatub.

Ligi seitsme kilomeetri pikkune veehoidla pakub päikselisel, kuid kargel nädalavahetusel igal hetkel hingematvaid vaatepilte. Kõike seda saab nautida üsna korraliku kiirusega siledal jääl liikudes. Seni, kuni tulevad praod ja konarused.

?Eile läks siit kolmandik inimesi juba tagasi,? ütleb Alar, kui jõuame kõrkjatega kaetud lahesoppi. ?Jää on need kõrkjad siia vedanud, muidu on siin täitsa puhas,? teab Alar. Teeme lõunasöögipausi. Kuna ilm pole nii külm kui eelmise matka ajal, siis tagasipöördujaid pole.

?Hooaeg on siin varsti läbi,? arvab meie giid Rommi, kui oleme jõudnud päris veehoidla lõppu. Edasi saab minna vaid sama teed pidi tagasi. Jõel uisutada on pikast külmast hoolimata veel ohtlik, allikad võivad olla õhukese lume alla peitunud. Hooaeg aga jätkub peagi merel, kui lund juhtub liiga palju tulema. Vastupidiselt suusatajatele tahavad uisutajad, et oleks külm ja vähe lund. Merel ongi tavaliselt lumevaesem.

Veehoidla tammi juurde tagasi tulles hoiatab giid, et omal käel edasi minna ei tohi. Kuigi jää peal pole hoiatavaid silte, leiame me need hiljem kaldalt. Veehoidlas allavoolu on ohutus- ja sanitaartsoon, Soodla veehoidla on ikkagi üks kolmest suurimast Tallinna veereservuaarist Ülemiste järve ja Paunküla veehoidla kõrval.

Jäämatkakorraldajad Eric ja Alar on teinud korralikku jääluuret: teavad, kuhu minna saab ja kus veel ei kanna. ?Hiiumaal on juba täitsa kõva liuväli, Haapsalu lahel aga lausa ideaalne: sula viis viimase lume ja külm jäätas mere peegelsiledaks,? teab Alar. Tallinnas aga tuleb uisutada veel jäähallides, sest merel loksub laine randa nagu suvel ja Pirita jõel on liiga ohtlik. Sisemaal aga on pakane vee kaanetanud, nii et kalameeste järel kipuvad jääle ka uisumatkajad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:23
Otsi:

Ava täpsem otsing