Põllumees ei saa vastu looduse stiihiale

Linnapoisid, kes asusid Tartus agronoomiat õppima, saadeti rebaste ajal sõprade soovitusel seemnepoest manna ja hapukapsa seemet ostma. Tundub, et ka mõne tänase poliitik-rebasega võib samamoodi juhtuda, kui ta endale selgeks ei tee, et kogu maailmas on põllumees ilma meelevallas ja vajab seetõttu toetamist.

Eesti talupoeg on põlvest põlve edasi andnud maaharimise tarkust, et siin, paesel pinnal ja karmis kliimas ära elada. Lohakale peremehele ja põllusonkijale meie oludes põld ei andesta. Pidin nägema ja taluma põllu narrimist ka kolhooside algaastail. Samuti on viimase 10 aasta jooksul on meie toitja ? maa ? paljudes kohtades hooletusse jäetud.

Tänane põllumees on tulest ja veest läbi käinud. Ta ei ole ühepäevaperemees ega looda ainult Euroopa Liidule ? eelkõige peab ise mees olema. Kuid ta ei saa vastu looduse stiihiale. Taimekasvatuses ei ole kahjuks võimalik ei päikeseenergiat, soojust ega sademeid reguleerida. Raskeks teeb olukorra ka see, et osa põllumehi on sunnitud töötama mahajäänud, kümme aastat vana tehnikaga. Need, kes väidavad, et mis viga põllumeestel ? nad saavad sel aastal EList 1,5 miljardit krooni igasugust toetust, teadku, et 10 aastaga on Eesti põllumajandusest madalate hindade tõttu välja viidud vähemalt 10 miljardit krooni.

Käsitlegem eelmise aasta ikaldust tuntud põllumeeste näidete varal. OÜ Voore Farmi peremees Indrek Klammer alustas 15 aastat tagasi mõne hektariga, tänaseks on ettevõtte kasvanud 2000 ha suuruseks, lisandunud on sea- ja veisefarm. Ettevõte on läbi raskuste laene võttes investeerinud põllumasinatesse ja ehitanud nüüdisaegse kuivati. Mullu ei aidanud pikaajalised kogemused ega hea tehnika. Teravilja koristusperioodil sadas Väike-Maarjas augustis maha kolme kuu norm ehk 202,7 mm. Halbade koristustingimuste tõttu veniski koristus kolmele kuule. Planeeritud sertifitseeritud seemnevilja asemel saadi ainult söödavilja. Ettevõte on üks riigi suuremaid seemneviljakasvatajaid, kuid plaanitud seemnete müügist jääb tal tänavu saamata 911 730 krooni tulu, kuigi hea saagi saamiseks oli tehtud maksimaalselt kulutusi.

2002. a kuiva sügise tõttu taliviljad ei idanenud ning läksid talvele vastu halvas seisus, seetõttu saak kas hävis või saadi aimult pool loodetust. OÜ Voore Farmil oli taliviljade saak võrreldes 2002. aastaga 34% madalam, kahjusummaks kujunes 277 267 krooni. Voore Farm on ettevõte, mis kasvatab 500 ha rapsi, ta teeb igal aastal rapsile ka kindlustuslepingu, kuid kindlustustingimuste järgi hüvitatakse kahju ainult siis, kui saak on täielikult hävinenud ja sedagi vaid osaliselt.

Lääne-Virumaa põllumeeste ilmastikust tingitud kogukahju 2003. a oli 14 325 453 krooni. WTO reeglite kohaselt võib valitsus maksta ikalduskahjusid, kui konkreetsel põllumehel oli saak eelmise kolme aasta keskmisest saagist kolmandiku väiksem, Lääne-Virumaal kujunes selleks numbriks 5 705 946 krooni. Arvud põhinevad raamatupidamise andmetel.

Põllumees ei palu kogu kahju hüvitamist, vaid osalist tuge, et kevadel oleks võimalik põllule minna ? vaja on seemet, väetist, kütust ja töökat külvimeest. Palmse mõisnik Carl Magnus von Pahlen andis targa inimesena Põhjasõja-järgsel seitsmel nälja-aastal teoorjadest talurahvale kevadel seemet, et nad säilitaksid küla elujõu ja suudaksid mõisale tegu teha. Selle tunnustuseks ja tänuks seisavad veel nüüdki Palmse põldudel kivikangrud.

Põllumeestele heidetakse ette, neil on igal aastal probleemid. Ka mullu oli hulk põllumehi, kel läks hästi ja väga hästi. Eesti asub sellises kliimatsoonis, kus piirkondlikud erinevused on suured ? seda näitas ka 2003. aasta.

Autor: Ülo Niisuke